leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik, renessansiajastu mitmekülgseim geenius. Leonardot on tihti kirjeldatud renessanssinimese arhetüübina, mehena kelle vaigistamatu uudishimu oli võrreldav vaid tema võimetega leiutajana. Teda on peetud parimaks maalikunstnikuks läbi aegade ning mitmekülgseimaks isikuks, kes on kunagi elanud. Kunstiajaloolase Helen Gardneri sõnade järgi olid tema huvide ulatus ja sügavus pretsedenditud ning "ta mõistus ja iseloom paistavad meile üliinimlikud, mees ise salapärane ja kauge Leonardo oli ja on peamiselt tuntud maalikunstnikuna. Kaks tema tööd, "Mona Lisa" ja "Püha õhtusöömaaeg" on kõige kuulsamad, reprodutseeritumad ning parodeeritumad portree ning religioosne maal läbi aegade, nende kuulsusega on võrreldav vaid Michelangelo "Aadama loomine". Leonardo joonistus Vitruviuse mehestki on
skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik, renessansiajastu mitmekülgseim geenius. Leonardot on tihti kirjeldatud renessansiinimese arhetüübina, mehena, kelle vaigistamatu uudishimu oli võrreldav vaid tema võimetega leiutajana. Teda on peetud parimaks maalikunstnikuks läbi aegade ning mitmekülgseimaks isikuks, kes on kunagi elanud. Kunstiajaloolase Helen Gardneri sõnade järgi olid tema huvide ulatus ja sügavus pretsedenditud ning "ta mõistus ja iseloom paistavad meile üliinimlikud, mees ise salapärane ja kauge"[viide?]. Leonardo oli ja on peamiselt tuntud maalikunstnikuna. Kaks tema tööd, "Mona Lisa" ja "Püha õhtusöömaaeg" on kõige kuulsamad, reprodutseeritumad ning parodeeritumad portree ning religioosne maal läbi aegade, nende kuulsusega on võrreldav vaid Michelangelo "Aadama loomine". Leonardo joonistus Vitruviuse mehestki on kultuuriikoon, olles jäljendatud kõigel alates eurost, lõpetades
leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik, renessansiajastu mitmekülgseim geenius. Leonardot on tihti kirjeldatud renessansi mehe arhetüübina, mehena kelle vaigistamatu uudishimu oli võrreldav vaid tema võimetega leiutajana. Teda on peetud parimaks maalikunstnikuks läbi aegade ning isegi kõige mitmekülgsemate talentidega isikuks, kes on kunagi elanud. Kunstiajaloolase Helen Gardneri sõnade järgi olid tema huvide ulatus ja sügavus pretsedenditud ning ,,ta mõistus ja iseloom paistavad meile üliinimlikud, mees ise salapärane ja kauge". Notari, Piero da Vinci ja talunikunaise, Caterina vallaslapsena Vincis Firenze piirkonnas sündinuna õppis ta nimeka Firenze maalikunstniku, Verrocchio käe all. Suur osa tema varastest tööaastatest möödusid Milanos Ludovico il Moro teenistuses. Hiljem töötas ta Roomas, Bolognas ja Veneetsias ning veetis oma viimased aastad Prantsusmaal, majas, mille oli talle andnud Francis I
(Eesti Vabadussõda 1918 1920 I, 1996). Eesti Asutav Kogu Kõige tähtsamaks sisepoliitiliseks sündmuseks 1919. Aastal oli Asutava Kogu demokraatlik valimine, selle kokkutulek ja riikliku ülesehitustöö algus. Vaatamata sõjaolukorrale toimusid 5.-7. Aprillil üldised, ühetaolised, salajased ja otsesed valimised, mis viidi läbi ka rindel. Rahvusvahelises ulatuses olid Eesti Asutava Kogu valimised sõja ajal pretsedenditud. Parteid ja poliitilised rühmitused olid esindatud 10 valmisnimekirjaga. Valimistest võttis osa ¾ hääleõiguslikest kodanikest. Edu saatis radikaalset maareformi lubavaid vasakpoolseid erakondi. Nemad said kõigist häältest 64,2% ja 78 saadikukohta 120-st. Valitutest oli mehi 113 ja naisi vaid 7. Ametite poolest: õigusteadasi-advokaate 25, ajakirjanikke 11, agronoome 7, töölisi 7, põllumehi 6. Siis tulid juba väiksemad rühmad: 3 koolidirektorit, 3 kirjanikku, 2 ajaloolast.
lk 633-634 8 The Cambridge History of Russia, Volume III The Twentieth Century. lk 68-69 6 Kõige nähtavamad märgid tööliste rahulolematusest olid 1905. aastast alates peale streikide nüüd ka ametiühingute kasv. 1905. aasta pöördelised muutused kus olid nii majanduslikud kui ka poliitilised nõudmised omavahel seotud, olid pretsedenditud nii oma ägeduse kui ka mõõdu juures. 1905. aastal algasid streigid pea igas tööstuse valdkonnas üle kogu Venemaa. Sel ajal hakkasid töölised ka moodustama ebaseaduslikke ametiühinguid, mis aga, nagu streigidki, seadustati ,,Oktoobri Manifesti" järgsel ajal. Valitsus lootis, et kui streigid ja ametiühingud seadustatakse ja lubatakse töölistel valida oma esindajaid vastloodud Riigiduumasse, siis saaks tööliste rahulolematus heastatud ning see omakorda viiks tööliste liikumise
annaabi.ee 
