kohtuma ajal, mil abikaasat pole kodus, vaid ka Fausti Margaretaga on neil sarnasusi. Lähemalt uurides ilmneb Afraniuse ja Niza kohtumisel isegi teatud sarnasusi Romeo ja Julia kohtumisega. Kõigil kolmel naisel oli ka ümmardaja, kelle eest oma armusuhteid varjati. Afranius, Jerelaimi salapolitsei ülem. Tegelane, kes ilmub juba teises peatükis, kuid kelle nimi ei saa avalikuks enne kahekümne viiendat. Tõenäoline prototüüp on Afranius Burr, kes oli Rooma pretooria perfekt 1. sajandil. Oluline on tema juures on see, et suure tõenäosusega on tema puhul tegemist Wolandiga. Mitmed sarnased jooned nagu hämmastav maskeerumisvõime, hea informeeritus, ilmumine varjudest ning Jeua hukkamise juures kolmejalgsel pingil istumine sarnaselt Wolandile kahekümne üheksandas peatükis. Lisaks ütleb Woland ise kolmandas peatükis, et viibis antud sündmuste juures ""Asi on selles..."
Ka Fausti Margaretaga on neil sarnasusi. Lähemalt uurides ilmneb Afraniuse ja Niza kohtumisel isegi teatud sarnasusi Romeo ja Julia kohtumisega. Kõigil kolmel naisel oli ka ümmardaja, kelle eest oma armusuhteid varjati. Afranius on Jereslaimi salapolitsei ülem. Ta ilmub juba teises peatükis, kuid nimi ei saa avalikuks enne kahekümne viiendat. Tõenäoline prototüüp on Afranius Burr, kes oli Rooma pretooria perfekt 1. sajandil. Oluline on see, et suure tõenäosusega on tegemist Wolandiga. Hämmastav maskeerumisvõime, hea informeeritus, ilmumine varjudest ning Jesua hukkamise juures kolmejalgsel pingil istumine on sarnane Wolandile kahekümne üheksandas peatükis. Woland ise ka ütleb, et viibis antud sündmuste juures: "Asi on selles..
Oli olemas kahte tüüpi kirjutajaid: need, kes oli riigiteenistuses (scribae) ja need, kes oli eraisiku hooldusel (exceptores et notarii). Riigiteenistuses olevaid kirjutajaid valiti magistraadi poolt eluaegselt rooma kodanike seast kellelt ei olnud kodanikuau ära võetud. Nemad koostasis avalikke dokumente, pidasid ühiskondlikke arveid, tegid väljavõtteid ja andsid kätte nende dokumentide koopiaid ning lisaks valmistasid ette magistraadi dekreete ja määruseid ja säilitasid neid. Pretooria kohtuprotsessides pidasid nad kohtuzurnaale. Kirjutajad, kes oli eraisiku teenistuses, olid vabamehed, palgatöölised ja orjad. Nemad täitsid kirjutaja funktsioone omaniku kontrolli all. Aga oli ka kolmas, eriline isikute kategooria, kes tegelesid õigusdokumentide ja -materjalide vormistamisega tabellionid. Need oli vabad inimesed, kes ei olnud sõja- ega eraisiku teenistuses. Tabellionid tegelesid juuridiliste aktide
a ÕSis kompromissina küllalt palju nimemugandeid. Ernst Nurm püüdis seda põhjendada reegliga, et teatavat rühma nimesid on tavaks mugandada (Nurm 1959): kõigi iseseisvate riikide ning suuremate maa-alade nimesid, kõigi Euroopa pealinnade nimesid, suuremate ja tuntumate linnade nimesid ning suuremate jõgede ja muude veekogude nimesid. Seega mugandati nimesid ka üksnes kuulumise tõttu ühte nimetatud rühma, nt San Mariino, Slesvig- Holstein 'Schleswig-Holstein', Reikjavik 'Reykjavk', Pretooria 'Pretoria', Amasoonas 'Amazonas'. 1960. aastatel kritiseeriti eriti rühmapõhist mugandamist (Mati Hint) ja taotleti nimekirjutuses suuremat originaalilähedust. Esitati soov kirjutada ka NSV Liidu rahvaste nimesid nende lähtekujul, mitte vene keele vahendusel. 1970. aastate keskpaigas võttis õigekeelsuskomisjon Tiiu Erelti algatusel vastu ukraina, valgevene, Kaukaasia ja Kesk-Aasia keelte nimede transkriptsioonijuhised. 1976
annaabi.ee 
