Sõnasemantika-uurib sõnatähendust(avaneb kontekstis). Lausesemantika-uurib lausetähendust-avaneb situatsioonis. Keelesüsteemi aluseks on teadvustatud mõistesüsteem. Märk- kõik, mis kannab infot,asendab objekti või osutab sellele. Sümbol-inimene loob. Ikoon- inimene registreerib sarnasuse, vorm meenutab tähendust. Indeks-tähistaja ja tähistatava vahel põhjuslik seos. Järeldused kogemuse põhjal. Propositsioon-väljendab asjade seisu, mille tõesust lause väidab. Presupositsioonid- taustatähendus. Kõik keeled võimaldavad väljendada kõike, mis vastavas kultuuris vajab väljendust (keeled on seotud kultuuriga, keel peegeldab seda maailma, milles elatakse). Deskriptiivsõnad-kirjeldavad(jalutama,sammuma,tammuma,marssima jne). Komponentanalüüs- tähendust püüti analüüsida komponentideks samaviisi rangete meetoditega kui keele vormilist külge. Lähtuti oletusest, et sõnade tähendused koosnevad elementaarsetest tähendusosakestest,mis on omavahel
iga võimalik vastus rahuldab küsilauses väljendatud infovajaduse. Küsimuse püstitamine toimub keeles väljendatud küsilause abil, see toetub eeldustele või presupositsioonidele, mida enamasti otseselt ei väljendata. Ka presupositsioone on nimetatud eeldusteks, ent see pole täpne. Nii küsimusi sisaldavate kui ka küsimusi mittesisaldavate dialoogide korral on asju, mida otsesõnu ei väljendata, ent mille tõesust tuleb siiski eeldada, et dialoog saaks toimuda. Presupositsioonid jäetakse tavaliselt eksplitseerimata, ent presupositsioonid võivad olla ka eksplitseeritud, need võivad olla varem esitatud väited. Arutluse presupositsioonid erinevad eeldustest selle poolest, et presupositsioonid peavad küll tõesed olema, ent neid pole arutluse protsessis otseselt vaja. Küsimuse puhul on vaja 3 Harrah, 2002: 1. 4 Vt Winiewski, 1996: 12. 3
et kuulaja peab selle mõtte ise tuletama kui implikatuuri. Nt kui õppejõud oma soovituskirjas õpilasele, kes pretendeerib õppejõu kohale, piirdub märkustega, et ta valdab hästi inglise keelt ja külastas järjepidevalt seminare, järeldab soovituse lugeja raskusteta, et professor ei hinda üliõpilast eriti kõrgelt, aga otse seda öelda ei taha. See järeldus põhineb informatiivsuse ja relevantsuse postulaadi rikkumisel. /Ettekanne oli väga huvitav, aga.../ Presupositsioonid on sarnased implikatuuridega, aga esimesed lähtuvad kõnelejast, teised kuulajast. Kaks erinevat tüüpi: semantilised pragmaatilised (taustateadmised). Presupositsioonidel on kaks olulist funktsiooni - seos kultuurikontekstiga (mida välja öeldakse ja mida presupositsiooniks jäetakse, sõltub ajastust ja kultuurisituatsioonist) ja tekstuaalsuse roll (mis on ühe ütluse sisu (subposition), on teise ütluse eelinfo (presubposition)).