? 25.Kesktermin on termin, mis esineb kategoorilise süllogismi…? Mõlemas eelduses. 26.Milline ei kuulu … intensionaalsete definitsioonide hulka? Ostensiivne. 27.Milline … ei ole kehtiv tingiv-kategooriline süllogism? Aluse eitus. 28.Tahtmatu viga arutluses on? Paralogism. 29.Milline … kehtib nii tingiv-liigitava süllogismi korral kui ka disjunktiivse süllogismi korral? Modus-Tollendo Pollens. 30.Reeglipärases avalikus väitluses …? Peab küsija põhjendama presupositsiooni tõesust kui vastaja seda nõuab. 31.Tõesustabeliga etteantud tõeväärtusega lauset saab alati kirja panna….? Disjunktiivsel normaalkujul. 32.Kui arutlusprotsessis tuleb väidete tõesusi ümber hinnata, siis … ? Mittemonotoonne loogika. 33.Kui kategoorilise süllogismi mõlemad eeldused on üldised väited ja terminite mahud pole tühjad…? Võib olla ka osaline väide. 34.Ristuvad terminid on kindlasti… ? Ühendatud. 35
Polüseemia mitmetähenduslikkus, mille puhul kõik vormid on omavahel seotud, nt jooksma (inimene jookseb, vesi jookseb) Sünonüümia leksikaalne suhe erinevate sõnade vahel, mis on tähenduselt sarnased Metafoor kujundlik tähendus nt luules Propositsioon lisatähendus, mida antud lause eeldab, nt mul olevat pastakas Presupositsioon eeldus, mis peab olema tõene, et mingil lausel oleks mõte (lause eitus säilitab presupositsiooni). 11. Pragmaatika. Kõneakti mõiste. Kooperatiivsusprintsiip ja selle maksiimid. Implikatuur. Viisakusprintsiip. * Pragmaatika tegeleb koomiksite ja anekdootidega (minimaalne kogus tähendust) Pragmaatika põhivaldkonnad: * kõneaktiteooria e kõneteooria (Austin, Searle) o kõneakt e kõnetegu o teatud grupid: informatsiooni edastamine, direktiivid (küsimused, palved, käsud), tähtsad laused (,,I do" kirikus), mis muudavad väga palju maailmas
ja mõtlemise objektiks. Küllap on nii mõnigi kuritegu ära jäänud seetõttu, et intelligentne protokurjategija uuris karistusseadustikku ja leidis, et kui ta teeks seda, siis ähvardaks teda mitu aastat vangistust. Näib, et järgmine kontrafaktuaal võiks tõene olla: kontrafaktuaalideta poleks ei teadust, eetikat ega ka mitte õigusteooriat ja -praktikat. Tingiv väide ja kontrafaktuaal on sarnased, kuid tingiva väitega ei kaasne presupositsiooni, et alus on väär. Samuti puudub tingiva väite korral presupositsioon, et alus on tõene. Toome näiteid peamistest kui-siis-lausete tüüpidest, kasutades kahte väidet: A Oswald tappis Kennedy; B Kennedy tappis Mr Smith. Lisaks postuleerime, et Kennedy võisid nad tappa ka üheskoos. (See lisaeeldus on vajalik, sest keelekasutus näib peale suruvat teistsugust tõlgendusviisi: kui öelda, et Oswald tappis Kennedy, siis see tähendab, et ta tegi
ja mõtlemise objektiks. Küllap on nii mõnigi kuritegu ära jäänud seetõttu, et intelligentne protokurjategija uuris karistusseadustikku ja leidis, et kui ta teeks seda, siis ähvardaks teda mitu aastat vangistust. Näib, et järgmine kontrafaktuaal võiks tõene olla: kontrafaktuaalideta poleks ei teadust, eetikat ega ka mitte õigusteooriat ja -praktikat. Tingiv väide ja kontrafaktuaal on sarnased, kuid tingiva väitega ei kaasne presupositsiooni, et alus on väär. Samuti puudub tingiva väite korral presupositsioon, et alus on tõene. Toome näiteid peamistest kui-siis-lausete tüüpidest, kasutades kahte väidet: A – Oswald tappis Kennedy; B – Kennedy tappis Mr Smith. Lisaks postuleerime, et Kennedy võisid nad tappa ka üheskoos. (See lisaeeldus on vajalik, sest keelekasutus näib peale suruvat teistsugust tõlgendusviisi: kui öelda, et Oswald tappis Kennedy, siis see tähendab, et ta tegi
annaabi.ee 
