5. reguleerida oiguskaitseorganite (kohus, prokuratuur, uurimis-ja karistusi taitvate organite tegevust kriminaalSiguslike vahenditega; 6. tagada, et kohus jt oiguskaitseorganid kriminaalseaduse kohaldamisel lahtuksid - seadusest - iildhumanistlikest printsiipidest Karistusoigus ja uldhumanistlikud printsiibid: 1. seaduslikkuse printsiip; 2. demokratismi printsiip; 3. 5igus seaduse kaitsele; 4. humanismi printsiip; 5. suiilise vastutuse printsiip; 6. siilituse presumtsiooni printsiip; 7. vastutuse valtimatuse printsiip; 8. oiglus j a humaansuse printsiip; 9. isikuvabaduse kaitse printsiip; 10. kuriteo seadusega maaratlemise printsiip; Karistusseadustiku kehtivuses valjendub personaalsus e. isikupohimote; identse normi pohimote; individuaalse kaitse pohimote; Oigussusteemid ja karistusoigus 1. Mandri-Euroopa e. Kontinentaal-Euroopa oigussusteem; 2. Anglo-Ameerika oigussusteem; 3. Islami oigussusteem; 4. Sotsialistlik oigussusteem; 5
Võimalik on ka lähtumine mõnest must karistusõiguslikust seadusest, mis paneb paika väärteod ning nende eest kohaldatava karistuse või vastutuse. Karistust kehtestaval seadusel ei ole tagasiulatuvat mõju. Tagasiulatuv mõju on ainult karistust leevendaval seadusel. Karistusõiguse üldhumanistlikud printsiibid on seaduslikkuse printsiip, demokratismi printsiip; õigus seaduse kaitsele, humanismi printsiip, suiilise vastutuse printsiip, siilituse presumtsiooni printsiip, vastutuse valtimatuse printsiip, õiglus ja humaansuse printsiip, isikuvabaduse kaitse printsiip ning kuriteo seadusega maaratlemise printsiip. 2 2. KARISTUSEADUSTIKU KEHTIVUS Käesolevas peatükis käsitlen milline on karistuseadustiku ajaline kehtivus ning milline on ruumiline kehtivus ning nimetan maailmakuriteod. Karistuseadustik kehtib kõigi süüteo toime pannud teo- ning süüvõimeliste füüsiliste isikute
Kui teatud situatsioonis erinevad printsiibid on konfliktis, siis sõltub väga palju situatsioonist kumma printsiibi järgi situatsioon lahendada ning erinevates situatsiooni tüüpides võib peale jääda ükskord üks kuid teine kord hoopis teine printsiip. Õiguskaitsesüsteemi ülesehituses ja tegutsemises on järgmised printsiibid: 1) Legaalsuse printsiip 2) Õkonoomsuse printsiip 3) Avalikkuse printsiip 4) Informeerituse printsiip 5) Kaitse õiguse printsiip 6) Süütuse presumtsiooni printsiip 7) Erapooletuse, sõltumatuse ja kompetentsuse printsiip 8) Õigus edasi kaevata 9) Poolte võrdsuse printsiip 10) Moraalse kahju vältimise printsiip 11) Isikute seaduse ees võrdsuse printsiip 12) Õigus kaitsele mitmekordse süüdistamise eest 13) Kriminaalseaduse tagasiulatuva jõu piiramine 14) Õiguskaitseasutuste lahendite ennustatavuse printsiip Legaalsuse (seaduslikkuse) printsiip
süüteo toimepanijaks ja et seega peaks süütuse presumptsioon tõrjuma otseselt vaid süütegude menetlejaid kohtuvälist menetlejat, prokuröri ja kohut.62 EIK on oma lahendis Allenet de Ribemont vs Prantsusmaa63 aga leidnud, et riive ei pea lähtuma mitte üksnes kohtu ja muude menetlejate tegevusest, vaid võib lähtuda ka riigivõimu teistelt esindajailt näiteks kõrgetelt politseiametnikelt. Süütuse presumtsiooni rikkumist on EIK sedastanud olukorras, mil uurija väitis, et isik on toime pannud rasked kuriteod64. Avalikkusel on õigus teada käimasolevast kohtueelsest menetlusest, kuid avalikkust teavitades peavad ametnikud olema väga valivad enda sõnakasutuses ega tohi ületada piiri, kus faktiline teave asendub veendumuse edastamisega isiku süüdiolekus.65 58 van der Heide, F. Strafrechter en strafketen: de gang van zaken 1995-2006, lk 59. 59 Donatsch, A
annaabi.ee 
