kohtuprotsessi. · Kohtujärgsel perioodil Korduv süüdimõistmise välistamine, edasikaebamisõigus. Milleks vajab riik seadusi? · Riik vajab seadusi, et oleks midagi mille järgi õiglaselt tegutseda ja, et ei tekiks vaidlusi nagu võib tekkida tavadel Milliseid ülesandeid täidab riigis põhiseadus? · Paneb paika tähtsamad seadused ning punktid, mida tuleb järgida. Süütuse presumtsioon: 1. Inimene ei ole enne süüdi, kui kohus on teinud vastava otsuse. 2. Süüdistatava õigus end kaitsta kas ise või advokaadi vahendusel. 3. Poolte võrdsus ja mõlema poole ärakuulamine. 4. Enesesüüdistuse välistamine. Mõisted: 1. Advokaat Kohtualuse kaitsja. 2. Prokurör Riiklik süüdistaja. 3. Õiguse mõistja Kohtunik. 4. Arreteerimine Vahi alla võtmine. 5. Kautsion Tasu, et saaks eeluutimise ajal vabaks. 6
Karistusõigus 1. Süütuse presumtsioon kujutab endast seda, et kedagi ei või süüdiolevaks pidada enne, kui kohus on indiviidi ametlikult süüdi mõistnud. 2. Süüteod jagunevad väärteoks ja kuriteoks. Väärteo eest on võimalik inimesele määrata rahatrahv, mõjutustrahv või arest. Kuriteo eest on võimalik inimesele määrata rahaline karistus või vangistus. Süütegu on lühidalt öeldes seaduse rikkumine. 3. Kuritegude raskusastmed jagunevad kaheks – 1.astme kuriteod(isikule määratakse üle viie aasta
· Kostja - Isik, kelle vastu on kohtus esitatud hagi · Kaasus - · Prokurör - riigiametnik, kes juhib kohtueelset kriminaalmenetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse , esindab kohtus riiklikku süüdistust. · Advokaat - jurist , kelle peamine ülesanne on kohtus klienti esindada · Kohtunik · Süütuse presumtsioon - Kedagi ei tohi käsutada süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. · Kriminaalpreventsioon - · Kurjategija - kuriteo toime pannud isik · Tunnistaja - · Kannatanu -
erineva teo tunnuseid ja toob kaasa ka mitu erinevat õiguslikku tagajärge. Juridiline e faktiline koosseis on selline juriidiline fakt, mis avaldab õiguslikku toimet vaid mitme tegelikkuses asetleidva muutuse koostoimes. Juriidiliste tagajärgede saavutamiseks ei piisa vaid ühest konkreetsest asjaolust, vaid on vajalik teatAv faktidiliste asjaolude süsteem, kogum. Presumtsioon- Juriidiliste tagajärgede saabumine seotakse teatavatel juhtudel selle fakti toimumise eeldamisega. (teadmata kadunuks jäänud inimese surnuks tunnistamine) 3. Õigusvõime ja teovõime? Õigusvõime on riigipoolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja. Tsiviilõiguslik õigusvõime tekib inimestel sünniga. Teovõime-on isiku võime subjektiivseid subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi
Õigussuhe Õigussuhe on õigusnormidega reguleeritud õigussuhe. Eristatakse 3 elementi: õs sisu õs objekt õs subjektid kui inimese käitumine on reguleeritud õigusnormidega, siis ühel poolel tekib õigus , teisel poolel on kohutus. Kokku moodustavad õigussuhte sisu. Konkreetseld käitumisakti, mis õigusega on reguleeritud nim juriidiliseks faktiks. Juriidiline fakt: inimesest sõltuv tegu a) tegevus b) tegvusetus 2. sündsus presumptsioon nt sündmuse presumtsioon seaduse. Õs subjektiks on see millel õigussuhe on suunatud(nt: kahju hüvitamine, kauba üleandmine) Füüsiline isik Juriidiline isik Eraõigus juriidiline isik Avalik õiguslik juriidiline isik. Töö. Eesti riigi õigulik areng. Õigus suhe Õigus aktid? Äriõigus. Valik FIE 1 inimesest Äriühing Tü täIsühing al 2 inimesest Uü - usaldusühing alates 2 inimesest Oü osaühing alates 1 inimesest AS aksiaselts alates 1 inimesest
annaabi.ee 
