Tiguratta rummu materjal on valuteras 1.0558 DIN 1681 ( = ReH = 300 MPa), võlli materjal on teras C45 ( = ReH = 370 MPa). Liite koostamine - pressimine. Keskmine töötemperatuur on 40ºC. Tõrgedeta töö tõenäosus on 95% ehk töökindluse tegur P = 0.95. T = 1100 Nm Fa = 2000 N [S] = 2,5 d = 90 mm d2 = 70 mm l = 100 Ra = 0.6 m Analüüsida, mis on pressliite eelised ja puudused võrreldes eelmises kodutöös projekteeritud liist- ja hammasliitega. Ülesande lahendus: Pressliitega ülekantav telgjõud: kus p on pressliite kontakti survepinge; K1,5...2 on varutegur ja f on hõõrdetegur (terasvõlli ja rummu korral f =0,1...0,2) Pressliitega ülekantav pöördemoment: Pressliitega ülekantav pöördemomendi ja telgjõu koosmõju: Võtame, et f = 0,1 ja K = 2,5 . Määratakse pressliite kontakti survepinge p, mis peab tekkima kontaktialas, et tagada antud koormuse ülekandmise: kus liitele mõjuv ringjõud: Ft = 2T/d = 2200 * 103 / 90 = 24,4 kN
MPa), võlli materjal on teras C45 ( = ReH = 370 MPa). Liite koostamine - presiimine. Keskmine töötemperatuur on 40ºC. Tõrkedeta töö tõenäosus on 95% ehk töökindluse tegur P = 0.95. Analüüsida, mis on pressliite eelised ja puudused võrreldes eelmises kodutöös projekteeritud liist- ja hammasliitega. Algandmed: T = 950 Nm Fa = 1800 N [S] = 2,3 d = 80 mm d2 = d+30 = 80 + 30 = 110 mm l = 100 mm Ra = 1,6 µm 1,0558 DIN1681 t = 300 MPa tC45=370 MPa t = 40oC P = 0,95 Pressliitega ülekantav telgjõud p on pressliite kontakti survepinge; K1,5...2 on varutegur ja f on hoordetegur (terasvõlli ja rummu korral f = 0,1...0,2). Pressliitega ülekantav pöördemoment Pressliitega ülekantava pöördemomendi ja telgjõu koosmõju Võtan f = 0,1 ja K = 2 Määratakse liite arvutuslik ping Narv seosest ja E1 ja E2 on võlli ja rummu materjali elastsusmoodulid; 1 ja 2 on võlli ja rummu materjali Poissoni tegurid. Teras E (21...22)104 MPa; 0,3
Rummu sisepinnapunktide suurimale pingule vastav tugevustingimus: σy S= ≥[S] σ Ekv 750 S= =4 ≥ [ S ]=2 185 Järeldus: Rumm on piisavalt tugev. 3. Arvutada liitele lubatav pöördemoment Vähima pinguga ülekantav pöördemoment: Hõõrdetegur detailide vahel: f =0,15 Nõutav sidestuse varutegur: [ S ] =3,5 0,15∗14∗106∗π∗0,09∗0,092 M Vmin= =2404,73 ≈ 2404,7 N∗m 2 Pressliitega ülekantav pöördemoment: M Vmin 2404,7 M V= = =687 N∗m [S] 3,5 4. Millis(t)e temperatuuri(de)ni tuleks detaile jahutada ja/või kuumutada, et istu koostamine oleks võimalik ilma pressimiseta? Temperatuurigradient peab tagama detailide kontaktpinna läbimõõdu muutuse summaarse väärtusega ∆ max=0,090mm Koostamiseks vajalik temperatuurigradient:
1.Algandmed Võll T = 500 Nm (pöördemoment) Fa = 900 N (telgjõud) [S] = 1,5 (ehk K) d = 35 mm d1 = 0 mm (täisvõll) Materjal teras C45 = ReH = 370 MPa Rumm d2 = 70 mm = 0.07 m l = 100 mm = 0.1 m Ra = 0.6 * 10-6 m (pinnakaredus) Materjal valuteras 1.0558 = ReH = 300 Mpa Keskmine töötemperatuur on 40ºC. Tõrkedeta töö tõenäosus on 95% ehk töökindluse tegur P = 0.95. 2. Kontaktala survepinge Esiteks tuleb leida kontaktala survepinge. Selleks aga tuleb leida pressliitega ülekantav telgjõud ning ülekantav pöördemoment. Ülekantav telgjõud Tugevustingimus: f * p * * d 2 K * Fa 2 p pressliite kontakti survepinge K varutegur (antud juhul [S] ehk 1,5) f - hõõrdetegur (terasvõlli ja rummu korral f =0.1...0.2). Ülekantav pöördemoment Tugevustingimus: f * p * * d 2 K *T 2 Nendest kahest avaldub kontaktala survepinge Survepinge p tekib kontaktalas koormuse ülekandmiseks
nõudeid, millest oleneb silindri ja kolvi õige töörežiim. Keps ühendab kolbi väntvõlliga. Ta valmistatakse legeerterasest I-kujulisena, et tal oleks suur paindetugevus. Kepsul on ülemine ja alumine pea. Ülemisse peasse on sisse pressitud pronkspuks või paigaldatud nõellaager, alumises peas on nõel- või kuullaager. Kepsulaagrite määrimiseks on kepsupesades avad ja pilud, kuhu satub küttesegus olev õli. Väntvõll koosneb kahest põsest, mille vahele on pressliitega kinnitatud vändakael, mis ühendab väntvõlli kepsu alumise peaga. Väntvõlli põsed on väntmehhanismile vastukaaluks, nad ühtlustavad tsentrifugaaljõudu ja sellega laagrite kulumist. Põskedesse on pressitud võllikaelad, millega väntvõll toetub karteri külgseintes asuvatele raamlaagritele. Raamlaagrid on kas kuul- või rull-laagrid. Õli ja gaasi läbipääsu tõkestamiseks on raamlaagrid tihendatud kaelustihenditega.
Vänt- laga. Alumine pea on enamasti mittelahtivõetav ja selles võlli osade komplekti kuulub ka hooratas, mis ühtlustab võlli asub ühe- või kaherealine rull-laager. Laagri rullid võivad pöörlemiskiirust,, abistab mootorit ülekoormuse hetkil ja veereda kas alumisse peasse pressitud tsementeeritud sooritab- töötsükli abitaktid. teraspuksil («Turist-M», «Jawa» jt.) või vahetult pea sise- Väntvõll koosneb enamasti pressliitega ühendatud osa pinnal, mis sel juhul on termiliselt töödeldud. Seejuures dest, harvem valatakse-ta tervikuna malmist (MT-9). Vänt- võivad rullid olla paigutatud üksteisest eraldatuna nn. võllil saab eristada võlli- ja vändafcaeM, ning neid ühenda separaatorisse või lahtiselt üksteise kõrvale. Lahtiste rul- vaid põski koos vastukaaludega., JOONIS. 11, a kujutab tüü
annaabi.ee 
