välisminitri koha tagasi, kusjuures Malenkov oli peaminister. Siiski, ilmus varsti välja, et võim oli uue partei sekretäri, Khrushchevi, käes. Molotov, vana Stalinist, paistis aina rohkem olevat vales kohas uues õhkkonnas, kuigi ta esindas Nõukogude Liitu oma endise püsivusega Genava konverentsil aastal 1955, kus arutati Euroopa turvalisust, Saksamaa kokku ühinemist ja desarmeerimist. Juunis 1956, Molotov eemaldati välisminitri ametist ja Juunis 1957 tagandati ta presiidiumist, millele järgnes läbikukkunud katse eemaldada Khrushchev peasekretäri kohalt. Ehkki Molotovi fraktsioon võitis algselt hääletuse presiidiumis 7- 4, et eemaldada Khrushchev, aga viimane keeldus tagasi astumast ilma, et Keskkomitee seda kokkutulekul otsustaks. Kokkutulekul, mis kestis 22. Kuni 29. juunini, Molotov ja tema fraktsioon said lüüa. Lõpuks pagendati ta saadikuks Mongooliasse. 1960. aastal määrati ta Nõukogude Liitu esindajaks Rahvusvahelise
Ülemnõukogu oli NSV Liidus selline isntitutsioon, mis kinnitas varem paika pandud otsusi. Ülemnõukogust sisulisemalt tööd tegi seadusandliku võimu raames Ülemnõukogu Presiidium - Ülemnõukogu istungjärkude vaheajal kõrgeim seadusandlik võim. Ülemnõukogu Presiidium toimus operatiivsemalt kui Ülemnõukogu, mis ainult paar korda aastas koos käis. Ülemnõukogu Presiidiumi üheks oluliseks küsimuseks oli haldusjaotuste muudatuste kinnitamine, samuti pidid Presiidiumist läbi käima kõikide organite struktuurimuutused. Oluliseks ka Ülemnõukogu Presiidiumi puhul Liiduvabariigi Kohtute ja rahvasaadikute ametisse nimetamine ning vajadusel ka Liiduvabariigi seadusandliku võimu esindamine väljapool liiduvabariiki - eelkõige kontakti pidamine Moskvaga - nii isikute tasanadil, aga kõik liiduvabariigid oli kaasatud NSV Liidu ülemnõukogu Presiidiumi tegevusse.
kohalik tsiviilvõime üle minema Eestimaa Nõukogu Täitevkomiteele - tegi pärast oktoobripööret läbi suured muudatused - senises süsteemis oli olemas Eesti Nõukogu (midagi parlamendi laadset), selle kohal täidesaatvat võimu teostas Täitevkomitee, selle all veel Täitevkomitee Presiidium, pärast oktoobripööret senine Täitesaatev komitee ristiti ümber Eesti Nõukoguks ja Täitevkomitee Presiidiumist sai Täitevkomitee???? Tekkisid osakonnad, nende juhtideks enamasti enamlastest juhid, need moodustasidki Täitevkomitee. Milline oli selle valitsuse tegelik võime - selge see, et Eesti enamlased ei soovinud midagi oma riigist teada, kõik tähtsamad korraldused tulid Petrogradist. Kohalike asjade ajamisel oli ENTK mingisugune võim olemas, aga see oli esialgu piiratum kui Eesti Maanõukogul ja Eestimaa Nõukogul. Üle võtmata olid kohalikud omavalitsused ja kohalikud nõukogud