meistersportlase tiitlit kandma maadleja Johannes Kotkas 1944 22. septembril Tallinna vallutamisega Punaarmee poolt taastus Eestis Nõukogude okupatsioon. Hakati taas juurutama nõukogulikku spordisüsteemi. Tartu Ülikoolis taasalustas tööd Kehalise Kasvatuse Instituut, mis hiljem reorganiseeriti kehakultuuriteaduskonnaks. Tegevus alustas VSÜ "Kalev" 1945 Kehakultuuri- ja Spordikomitee esimeheks kinnitati Savva Tambijev. Alustati spordierialasektsioonide loomist, nende presiidiumide formeerimist. Nendesse kutsuti antud spordialal kogemusi omavad inimesed. Spordierialasektsioonide loomist võib lugeda antud spordiala organiseeritud tegevuse taastamiseks (alustamiseks) tolleaegses Eestis. Loodi esimesed 5 lastespordi-kooli. Sporditöötajate koolitamist alustas Tallinna Kehakultuuritehnikum. Ilmus ajakirja "Kehakultuur" esimene sõjajärgne number. Tegevust Eestis alustas ÜVSÜ "Tööjõureservid" Eesti Vabariiklik Nõukogu. Välis-Eestis hakati korraldama organiseeritud
Originaalstsenaariumi ja ekraniseeringu vahe on üsna oluline, ekraniseeringut ei saa päris oma teoseks lugeda. Mul on mitu üsna huvitavat lühifilmide stsenaariumi, millest pole asja saanud. Inimene ei hakanud ju meie kultuuriruumis päris tühja koha peale stsenaariumi kirjutama, igatahes mitmed asjad on seisma ka jäänud. "Tallinnfilmis" toimetajana ei tahtnud ma põhimõtteliselt omi asju pakkuda. Kuidas see töö seal stagnaaegses "Tallinnfilmis" käis? Kas toimetajal tuli palju presiidiumide ja kolleegiumide vahel manööverdada, maske teha ja jutte vahetada, nö taktikaliselt paindlik olla? Või võtsid sa seda asja kuidagi "pohuistlikult", absurditunnetusega -- tõsta portfell laua peale tööd tegema ja ise kusagil omi asju ajada. Teame ju kõik, et Lennart Meri tuli kord viis minutit enne viit õhtul tööle, lõi ukse laialt lahti ja ütles: "Oih, ma jäin täna natuke hiljaks." Eks me kõik võtsime seda asja seal üsna lõdvalt, aga päris "pohuism" see polnud. Mu
Ülemnõukogude istungjärgud toimusid paar korda aastas ja kestsid ainult mõned päevad. Madalamal tasandil toimus istungjärke sagedamini. Nõukogude pidevate funktsioonide täitmiseks oli nende poolt Ülemnõukogude puhul valitud presiidiumid, kohalikel nõukogudel täitevkomiteed. Need organid võtsid vastu üldakte, mida oli pädev vastu võtma nõukogu ise. Täitevorganite üldaktid, näiteks Ülemnõukogu presiidiumide seadlused, kuulusid kinnitamisele vastava nõukogu poolt. Kinnitamine ja istung ise olid tegelikult formaalsed. Olukord muutus 1980ndate lõpus-1990ndate algul, kui nõukogud muutusid alaliselt tegutsevateks seadusandlikeks organiteks riiklikul tasemel. 3.oli võimalus nõukogusse valitud saadikut tagasi kutsuda. Tagasikutsumise ja saadikutele teatavate hüvede pakkumisega saavutati võimudele meelepärane hääletamine. 4