huvist Demokraatia kui teaduse ese Empiiriline sotsiaalteadus- uuringud Filosoofia- miks demokraatia? Ajalooteadus Uusaja demokraatia teooriad 1. Uusaja identideediteooria- valitseja ja valitsetav on üksjasama 2. Konkurentsiteooriad- erinevad huvid peavad olema esindatud Demokraatia mudelid 1. Otsene/kaudne- rahvas ise langetab kõik olulised otsused/olemas on parlament, kes langetab otsused 2. Parlamentaarne/presidiaalne- valitsus on parlamendi poolt valitud ja toetub parlamendi enamuse usaldusele/valitseja, kes viib täide täitevvõimu on rahva poolt valitud 3. Läbirääkimiste/argumentatsiooni dem- otsuseid tehakse fragmaatiliste läbirääkimiste tagajärjel/erinevad seisukohad konkureerivad Demokraatia põhielemendid 1. Rahva suveräänsus ja esindusdemokraatia- PS §1, 2. Enamusreegel ja vähemuse kaitse 3. Demokraatlik legitimatsioon/poliitiline vastutus 4
poliitilise otsustuse protsessis võimalikult ulatuslikult eisndatud. VI DEMOKRAATIA PÕHIMUDELID 1. Otsene/kaudne demokraatia Otsene e vahetu demokraatia rahvas langetab kõik olulised otsused ise (rahvahääletusele plebitsiidil). Kaudne e representiivne e esindusdemokraatia selles on olemas parlament, kes langetab kõik olulised otsused riigis. Kehtib representatsiooni printsiip parlament esindab. 2. Parlamentaarne/presidiaalne demokraatia kelle usaldusel püsib valitsus? Parlamentaarne parlamendi enamus on see, kellele toetub valitsus täitevvõimu tipp Presidiaalne - valitseja on otse rahvapoolt valitud ja kutsub ellu/paneb paika valitsuskabineti ja juhib selle tegevust. VII DEMOKRAATIA PÕHIELEMENDID PS JÄRGI Ülesehitatud vastuolule ühelt poolt eeldab põhiõiguste olemasolu ja teisel poolt vastandubneile. 1.Rahvasuveräänsus ja esindusdemokraatia
Sveitsis igale kodanikule, kes on hääleõiguslik, saadetakse koju eelnõu koos seletuskirjaga. Eeldatakse, et kui rahvas otsuse langetab, siis on ta teadlik ja informeeritud ning töötab selle läbi. See saab toimida, kui ei ole jõulist protesti, kus ei tehta midagi viha pärast. Kaudne ehk esindusdemokraatia ehk representatiivne on olemas parlament, kellel on pädevus otsustada kõik olulised küsimused. Nt Eesti. · Parlamentaarne / presidiaalne (presidentaalne) Parlamentaarne valitsus parlamendi poolt valitud ja toetub parlemendi usaldusele. Valitsus saab parlamendile ka umbusaldust avaldada (nt Eesti) Presidiaalne valitseja otse rahva poolt valitud Poolpresidiaalne väga tugev president, nt võimalus parlamenti laiali saata (nt USA, Prantsusmaa) · Läbirääkimiste demokraatia / argumentatsiooni demokraatia
pole kasutatud opositsiooni vahendeid) - Esindusdemokraatiale (kaudne) - Tänapäeval mõistetakse demokraatia all peamiselt esindusdemokraatiat. Jaguneb veel: - Parlamentaarne demokraatia (valitsus tugineb parlamendi usaldusele, kes paneb valitsuse paika) Valdav enamus läänelikest demokraatiatest (k.a Eesti) - Presidentaalne (presidiaalne) demokraatia (president on valitsuse juht või omab suurt otsustusõigust valitsuse tegevuse üle; koostab valitsuse; parlament on eraldiseisev kogu) - Läbirääkimisdemokraatia (kompromissid) - Argumentatsioonidemokraatia (veendakse teist, paremad argumendid jäävad peale) Eestis pigem läbirääkimised, kuid loevad ka argumendid (mis on sisuliselt parem) NL-s: - Rahvademokraatia (,,hea", hetkel alles Kuuba ja Põhja-Korea)
annaabi.ee 
