Sisukord Sissejuhatus..............................................................................3 Konstatin Pätsi vanematekodu ja lapsepõlv..........................................4 Õpingud...................................................................................5 K.Pätsi riigimehe arengulugu ja ametid..............................................6 Konstatin Päts presidendina............................................................7 Minu arvamus esimesest presidentist.................................................8 Kokkuvõte................................................................................9 Kirjanduse loetelu.......................................................................10 2 Sissejuhatus Antud töö eesmärk on luua kujutus lugejale Konstatin Pätsi eluloost ja tegudest.
1980. aastatel hakkas sama lippu kasutama ka Euroopa Liit. Et vahet teha liidu ja nõukogu sõmboolikal, hakkas nõukogu tihtipeale kasutama lipu sellist varianti, kus lipule on lisatud e- väiketäht. 29 11. Kokkuvõte Euroopa Ülemkogu on Euroopa Liidu institutsioon, mis koosneb Euroopa Liidu liikmesriikide riigipeadest või valitsusjuhtidest, ülemkogu eesistujast ja Euroopa Komisjoni presidentist. Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja osaleb ülemkogu kohtumisel. Euroopa Ülemkogu eesistuja on Donald Tusk. Euroopa Ülemkogu on strateegiline institursioon, mis määrab kindlaks Euroopa Liidu üldise poliitilise tegevuskava. Ülemkogu kohtumisel võetakse vastu järeldued, milles on välja toodud käsitletud mureküsimused ja nende lahendamiseks rakendatavad meetmed.
kir. Valitsemist Kirikuhierarhia: A. LM-l kindralsuperintendent(vaimulik) ja Saaremal superintendent, kelle nimetamisettepaneku tegi rüüteloknd kindralkubernerile ja Eestimaal kaotati piiskopi amet rüütelkonna soovil(sisuline juht Tallinna Toomkiriku ülempastor) B. Konsistooriumid: segavormid, kus olid lisaks pastoritele esindatud ka aadlit esindavad maanõunikud(linnades raehärrad): - Juhiks presidentist maanõunik, kelle valis rüütelkond C. Praostkonnad, mis omakorda jagunesid (kiriku) kihelkondadeks (18 saj in neid umbes 100) · Maakoguduste patronaadiõigus taastati: - Mõisnikul õigus valida pastor kui kirik oli ehitatud tema maale - Kroonumõisamaal asetseva kiriku puhul valisid kirikuõpetaja kõik koguduse mõisnikud
annaabi.ee 
