Liitriikides esindavad ülemkoja liikmed osariike, liidumaid jne. Osariigid saadavad sinna ühe palju või enam-vähem võrdselt esindajaid. Ühtsetes riikides põhjendatakse teise koja otstarvet enamasti sellega, et need parandavad seadusandluse ja üldse paralamendi tegevuse kvaliteeti. Paralmentaarriikides saab ülemkoda kaasa rääkida peamiselt seadusandluse alusel. Valitsuse koosesis ja eelarve sõltuvad enamsti üksnes alamkojast. Presidentaalriikides aga neid kodade vahelisi erinevusi ei ole. Ülemkoda valitakse otsestel valimistel ning just see on paralmendi tähtsamaks osaks. PRESIDENDI VALIMISED. Umbes pooltes parlamntaarsetes vabariikides valitakse president kautselt, umbes pooltes otseselt. Presidendi otsevalimist eelistavad enamsti maad, kus riigipeal on laialdased võimupiirid. Kaudsetest presidendivlaimistest on levinuim riigipea valimine parlamendi poolt.
karistust; Presidendi ametikoht eeldab neutraalsust, seega peab valituks osutunu oma poliitilise kuuluvuse peatama. Ligi pooltes parlamentaarriikides valitakse president kaudselt (näit Läti, Ungari, Kreeka, Eesti jt). Kõige levinum on riigipea valimine parlamendi poolt. Otsevalimist eelistavad enamasti need maad, kus riigipeal on suur võimuulatus ja võimalus mõjutada valitsuse tööd. Peaaegu kõigis presidentaalriikides valitakse riigipea üldistel otsestel valimistel (näit USAs valib presidendi siiski valijameeste kogu). Vabariigi Valitsus Vabariigi Valitsus teostab täidesaatvat riigivõimu. Valitsus on kollegiaalne organ, mis koosneb peaministrist ja ministritest. Osa neist võib olla nn portfellita ministrid (ilma ministeeriumita ministrid). Praeguse seaduse järgi ei tohi valitsuse liikmete arv olla üle 15. Peaminister esindab valitsust, juhatab selle
karistust; Presidendi ametikoht eeldab neutraalsust, seega peab valituks osutunu oma poliitilise kuuluvuse peatama. Ligi pooltes parlamentaarriikides valitakse president kaudselt (näit Läti, Ungari, Kreeka, Eesti jt). Kõige levinum on riigipea valimine parlamendi poolt. Otsevalimist eelistavad enamasti need maad, kus riigipeal on suur võimuulatus ja võimalus mõjutada valitsuse tööd. Peaaegu kõigis presidentaalriikides valitakse riigipea üldistel otsestel valimistel (näit USAs valib presidendi siiski valijameeste kogu). Õigus- ja kohtusüsteem Mõiste "õigus" tuleb ladina keelest ja on sealt levinud euroopa kultuuri. Eesti õigussüsteem tugineb germaani e saksa õigussüsteemile, mis on kujunenud rooma õigusest. Seda iseloomustavad mitmesugused keerukad ja aeganõudvad protsessid oma õiguste fikseerimiseks (dokumentide ja isikute notariaalne tõestamine,
annaabi.ee 
