Eesti president Toomas Hendrik Ilves Toomas Hendrik Ilves, kes on sündinud 26. detsembril 1953 Stockholmis, on eesti poliitik ja alates 9. oktoobrist 2006 Eesti Vabariigi president. Ilves on tegutsenud ka diplomaadina ja aastatel 20042006 oli ta Euroopa Parlamendi liige. 23. septembril 2006 valiti ta Eesti Vabariigi presidendiks. 29. augustil 2011 valiti ta ametisse uueks ametiajaks. Toomas Hendrik Ilves sündis Stockholmis eesti põgenike Endel (19231991) ja Irene Ilvese (sündinud 1927) perekonnas. Isa Endel õppis Stockholmi Tehnikaülikoolis inseneriks. Ema Irene töötas Stockholmi kindlustusfirmas ning 1948. aastast õppis Stockholmi Ülikoolis keelt ja kirjandust ning hiljem ka raamatukogundust. Pere kolis Ameerika Ühendriikidesse 1957. aastal. 1962. aastal said nad USA kodanikuks. Ka Toomas Hendrik Ilvesel oli USA kodakondsus 1993. aasta 1. aprillini, mil ta sellest loobus. Parteiline kuuluvus 1997. aasta lõpus astus Ilves Eesti ...
st. 3. Kes saadet teeb? Nähtavad saatetegijad on saatejuht (Aarne Rannamäe, Peeter Kaldre, Astrid Kannel või Tarmo Maiberg) ning tema intervjueeritav, kes on tavaliselt välispoliitilisse eliiti kuuluv diplomaat, riigiametnik või oma ala spetsialist. Lisaks stuudiointervjuule on saates ka lõik kuskilt mujalt: kas näiteks Eestist (nt intervjuu Saksamaa välisminsitriga tema visiidil Eesti) või mõni rahvusringhäälingu väliskorrespondent teeb mingi loo (nt Allar Tankler teeb loo USA presidendivalimistest). Kaadri taha jäävad aga näiteks rezissöör (Krista Rannamäe), operaatorid, toimetaja, helimees jt. Ühte saadet teeb umbes 20 inimest. Saate tootja on sõltumatu Eesti Rahvusringhääling. 4. Teemavaliku kriteeriumid Saate teemad johtuvad sellest, mis hetkel päevakajaline ning oluline teema on. Näiteks pärast Boriss Nemtsovi tapmist Kremli külje all tegi Neeme Raud sellest 1. saatelõigu, stuudiosse tuli antud
Rumeeniaga liitumine. Kuid Transistria piirkonnas, Dnestri jõe vasakul kaldal elavad ukraina- venelased tõstisid selle vastu mässu ja tulemuseks oli kokkupõrge, milles kaotas elu 1500 inimest. Pärast seda kuulutas Transnistria ennast eraldi riigiks ning suur poliitiline konflikt oligi alanud. Intsident mõjutab ja takistab Moldova arengut palju ja riigi tulevik sõltub ülejärgmise aasta parlamendi- ja presidendivalimistest, Büroo juhi hinnangul jätkub Euroopa Liidu ja Moldova vaheline dialoog, kui parlamendis tekib demokraatlik koalitsioon. Kui aga võimu juurde pääsevad kommunistid, suureneb ebastabiilsus. Venemaa algatatud konflikti eesmärgiks on Moldova nõrgendamine ja Transnistria lõplik lahkulöömine emamaast. Ka Euroopa Inimõiguste Kohus on teinud otsuse, et Transnistria
territooriumitel, Põhja omad leidsid aga, et iga ala peaks selle otsustama referendumiga iseseisvalt. (Gitelson jt, 1996, lk. 130; Encyclopedia Britannica, 2014a) 20. sajandi keskpaigaks oli Demokraatlik partei läbi teinud märkimisväärse ideoloogilise muutuse ning määratlenud end kui erakond, mis toetab organiseerunud tööliskonda, vähemuste õigusi ja järkjärgulisi reforme. Perioodil 1860-1928 olid vabariiklased võitnud enamiku presidendivalimistest, kuid 1932. aastal pöördus parteide tasakaal taas demokraatide kasuks. Vabariiklased ei suutnud toime tulla suure majanduskriisiga ning nii sai presidendiks demokraadist Franklin D. Roosevelt. Alates New Deali poliitikast ongi Demokraatlik partei pigem pooldanud valitsuse sekkumist majandusse. Ühtlasi laienes just sellest ajast alates märgatavalt ka demokraatide toetajaskond nende poliitikat asusid pooldama väiketalunikud,
annaabi.ee 
