Sotsioloog Juan J. Linz väidab, et proportsionaalne valimissüsteem ja parlamentarism on kõige soovitatavam ja presidentalism kõige vähem soovitatav valitsemisviis. Ta väidab, et presidentalism on ebaõnnestunud valitsemisviis tõsiste institutsiooniliste puudujääkide tõttu: fikseeritud ametiaja pikkus, mis muudab valitsuse väga jäigaks; tendents täitevvõimu ja seadusandliku võimu ummikseisuks, mis tuleneb kahe eraldi valitava kogu kooseksisteerimisest; presidendivalimistele iseloomulik põhimõte, et võitja võtab kõik; poliitikas on kesksel kohal isiksused, mitte konkurents parteide ja nende programmide vahel. Need puudujäägid mõjuvad aga eriti väikeriigi demokraatiale laastavalt. Valik parlamentaarse ja presidentaalse valitsemisvormi vahel on väga oluline faktor ka demokraatia arengu seisukohalt. Lee Kendall Metcalf järeldab oma uurimuses ,,The evolution of presidential power in Estonia" et demokraatia kriis Eestis on tõenäolisem pigem
Igal inimesel oli õigus vahetada 1500 rubla 150 krooni vastu. Ehkki skeptikud ennustasid kroonile koheselt peatset kadu, osutus rahareform edukaks. Toimusid ka Riigikogu valimised, mis toimusid 20. septembril 1992. Neil saatis suurim edu valimisliitu ,, Isamaa" . Valitsuse etteotsa sai ,, Isamaa" liider Mart Laar. Ühtlasi toimusid ka presidendivalimised. Avalikkusele vastu tulles tehti uue põhiseaduse järgi toimuvatele esimestele presidendivalimistele erandi ja sätestas, et valib rahvas. Kõige enam hääli said Arnold Rüütel ja Lennart Meri. Kuid presidendiks pidi saama kandidaat, kes kogub üle 50% antud häältest. Kui kellegil see ei õnnestu, siis valib presidendi kahe enam hääli saanud kandidaadi hulgast siiski Riigikogu. Ehkki Rüütli häältepagas oli suurem, eelistas Riigikogu siiski tema konkurenti. Eesti Vabariigi teiseks presidendiks peale Konstantin Pätsi sai Lennart Meri. 2001
erakondi. Ajoritaarse süsteemi puhul on tähtis tulla esimeseks, sest võitja võtab kõik. Mõnes riigis kasutatakse ka absoluutse häälteenamuse nõuet. See tähendab et võitja peab saama kindlasti üle 50% häältest. Kui seda ei juhtu korraldadatse valimiste teine voor. Ja teises voorus võidab see, kes saab rohkem hääli (lihthäälteenamus). Kuna valimised on kallid, siis kasutatakse teist vooru harilikult presidendivalimistele, nt prantsusmaal. Majoritaarse süsteemi plussiks on selle lihtsus ja selgus. Igaühele on selge kes ja kuidas parlamenti pääseb. Puuduseks on aga see, et annab eelised juhtivatele suurparteidel ning diskrimineerib väiksemaid. Teiseks probleemiks on lihthäälteenamuse puhul kaotsi läinud hääled. Enamus hääli läheb kaduma ja neid ei arvestata enam kuskil ja seega ei peegelda see süsteem täpselt valijaskonna eelistusi. 2
annaabi.ee 
