operatsiooni keskonna puhastamiseks karboolhappe. Kuna aga see ühend on ärritava toimega nii haavadele kui arstidele siis asendub antiseptika peagi aseptikaga (mikroobide hävitamine füüsikaliste vahenditega ja operatsiooni keskkonna steriilsus) Füsioloogia esiletõus 18. sajandi lõpus hakkab välja kujunema eksperimentaalfüsioloogia, mis põhines vivisektsioonil(katsetused loomadega). Tähtsal kohal: Francois Magendie sadist, aga suurepärane preparaator. Uuris närvisüsteemi, tema katsed paraku viisid loomakaitseliikumise tähelepanu ka teadusmaailmale Claude Bernard Magendie õpilane, kelle unistuseks oli eksperimentaalmeditsiini loomine, mis ühendaks füsioloogiat, patoloogiat ja ravi. Andis oma töödega palju endokrinoloogiale. Lõi diabeedi teooria. Ta väitis, et ,,füsioloogia on
Arenes spetsialiseerumine, süvenev trend oli katseline eluprotsesside mõjutamine, mida soodustas leviv katseloomade kasutamine (ka neil hakati rakendama anesteesiat). Valdkonna arengut toetas mikroskoobi areng ning arstkonna poolne erialase hariduse väärtustamine. Prantsuse füsioloogiakoolkonnale andsid hoo haiglate areng, st arstide spetsialiseerumine ja kliiniline õpe, samuti veterinaaride panus. Francois Magendie (1783-1856) oli sadist, aga suurepärane preparaator. Uuris närvisüsteemi, sõnastas Bell-Magendie seaduse, mille kohaselt valitseb sensoorsete ja motoorsete närvide vahel anatoomiline ja funktsionaalne erinevus. Selle seaduse autorluse üle käib vaidlus. Britid väidavad, et esmaavastajaks oli Charles Bell (1774-1842). Viimane oli anatoom ja sai lahates 1811. aastal informatsiooni vaid motoorse osa kohta. 1822. aastal aga, tehes katseid elusloomadel, näitas Magendie, et selgmise
Lisaks tehti katseid, mis kinnitasid, et organismis muutub mõni (orgaaniline) hape veelgi keerukamaks organism seega sünteesib.) 2. Eksperimendi areng (eksperimentaalfüsioloogia, -farmakoloogia, vivisektsioon). 18. sajandi lõpus hakkab välja kujunema eksperimentaalfüsioloogia, mis põhines vivisektsioonil. Siinjuures mainitakse Göttingeni professorit A. Hallerit. Francois Magendie (1783-1856) oli sadist, aga suurepärane preparaator. Uuris närvisüsteemi, tema katsed paraku viisid loomakaitseliikumise tähelepanu ka teadusmaailmale (nn antivivisektsionism oli mh üks eluslooduse universaalsuse mõistmise väljundeid ka loomad kannatavad, nagu inimesed). 1876 laienes Inglismaal loomakaitseseadus laboriloomadele. Loomakaitse viis omakorda teadusparkide loomiseni (,,loomapiinajad" sunniti ülikoolikampustest välja kolima). Vivisektsiooni olevat lausa kunsti tasemele viinud (siinkohal väike kõrvalepõige mehe
annaabi.ee 
