hiljem lühenes koorikuueks. 18. sajandist must taalar. Haridus: õppetegevusele suur tähelepanu. Rajasid St. Victoria kooli ja Chartres'i toomkooli, mis said kogu Õhtumaa juhtivateks õppeasutusteks. Lisaks sellel oli iga augustiinlaste-koorihärrade kloostris oma enda kool, mis jagati internseks ja eksternseks haruks. Esimeste eesmärgiks oli kloostrijärelkasvu ettevalmistamine ordueluks, eriti hingehoiutööks. Eskternkoolid andsid haridust aadlikele ja hiljem kõrgkodanlastele. Premonstraatlased - Vägalähedased olid augustiinlate premonstraatlased. Sai alguse üldisest kirikureformist Premonstraatlaste-koorihärrade ordu loodi 12. saj alguses. Asutajaks Norbert Xantenist. Norbert võttis kasutusele Augustinuse ühiselureegli. Lisaks apostellikle vaesusele tuli toimida ka jutlustajana ja hingehoidjana. Ordu põhikorra peaprintsiip: premonstraatlaste ordu on suhteliselt iseseisvate üksikkloostrite ühendus. Seepärast ei anta ordutõetust kogu ordule, vaid üksikkloortrile
Riia peapiiskop). Nagu ikka, reaalne jõud ordul, juriidiline piiskopil (paavsti tugi). 1366 Danzigis leping, millega Riia anti peapiiskopile – too aga loobus läänivalduste ja obödientsi nõudest. Kompromiss, mis kumbagi ei rahuldanud. Paavst ei kinnitanud lepingut. Rõivastustüli Vaidlus, millisesse ordusse peavad kuuluma Riia toomhärrad. Toomkapiitel oli regulaarkapiitel – elasid kloostrireeglite järgi (premonstraatlased). Algul oli olnud augustiinlik kloostrireegel. Peapiiskop Blomberg (1370-1374) saavutas, et paavsti nõusolekul Riia kapiitel reformitakse augustiinlikuks. Paralleelselt taotles ordu kapiitli inkorporeerimist nende sekka. Riia eesmärk: augustiinlik värk parem – rohkem õigus, suuremad sissetulekud. Ordui rüü valge – augustiinlastel must. Küsimus, millises ordus (rõivas) peab kapiitel olema. 14saj lõpul sai keegi Damerow piiskopiks (1378-1400)
purjetas ta üle Läänemere, et tuua siia ristisõdijaid või minna neid värbama. Piiskopiameti esimesel aastal kutsus ta Ojamaal (Gotland) üles liivlastevastasele ristiretkele ning kohtus Taani kuninga ja Lundi peapiiskopiga. Talvel 1199-1200 värbas Albert ristirüütleid Saksamaal ja kindlustas oma tegevusele Saksa-Rooma kuninga Philippi heakskiidu. Liivimaa ristisõjaga olid seotud Holsteini augustiinlased, Loocumi ja Pforte tsistertslased, Magdeburgi ja Ratzeburgi premonstraatlased. 1200. aasta kevadel saabus Albert koos ristisõdijatega 23 laeval Väinale. Liivlased pidid uuesti piiskopivõimu tunnistama, lisaks väina-äärsetelekeskustele tegid seda nüüd ka koiva-äärsete Turaida liivlaste vanemad. Kokkulepe kinnitati pantvange andes ning liivlased loovutasid piiskopile maatüki, kuhu 1201. aastal rajati Riia linn. 1201. aastal toimusid esimesed läänistused liivlaste maal, samuti Riia kirik sõlmis lepingud zemgalite, kuralaste ja leedulastega.
annaabi.ee 
