§ 6. Põhilised suured õigussüsteemid 30 P.1.Suured õigussüsteemid 30 P.2.Kontinentaalne ehk romaani-germaani õigussüsteem 31 P.3. Anglo-ameerika ehk üldine ehk common law suur õigussüsteem 32 § 7. Õigusnorm üldises õigussüsteemis 33 P.1.Pretsedendid ehk prejudikaadid 33 P.2. Prejudikaatide liike 34 P.3.Prejudikaatide siduvus: ratio decidendi<>ratio legis 34 Teema 1. Põhimõisted: 36 TEEMA II. ÕIGUSSUHE 38 § 1. Õigussuhte mõiste ja liigid 38 P.1. Õigussuhte mõiste 38 P.2. Õigussuhte liigid 38 § 2
Noorte puhul soovitati ümberkasvatamist ja ravi, mitte vabaduse kaotust. 19 saj tekkisid mõisted, mis olid seotud valgustusliikumisega. Nulla poena sine lege = ei mingit karistust ilma seaduseta; Nullum crimen sine lege = ei mingit kuritegu ilma seaduseta. Enne valgustuslikke reforme oli tavaline, et kui kohtunik pidas tegu karistusväärseks, mõistis ta ka karistuse, ehkki seda polnud nimetatud krim.seaduses ega ka kehtivas prejudikaatide kogus. Samasugune vabadus oli kohtunikel karistuse määramisel. § kui selline puudus. Veel 19 saj oli kuriteo kirjeldamise tehnika kasuistlik. Oleks korrektselt järgitud põhimõtet, et ühtki karistust kuriteo eest ei saa määrata ilma seaduseta, tulnuks ette näha ka kirjeldada kõiki karistatavaid tegusid, st. tehnika oleks muutunud veelgi keerulisemaks ja kasuistlikumaks. Hea näide selle kohta on Rootsi 1832 a. krim. seadus. Sellesse kuuluvad näiteks nii detailsed varguse ja
ja õigusharusid ning õiguse põhivaldkondi. Õigusharud — positiivse õiguse süsteemi ning põhivaldkondade liigitamine õigusliku reguleerimise vastava objekti ning õigusliku reguleerimise meetodi järgi erinevatesse rühmadesse. Õigusharu koondab õigusnorme, milledega reguleeritakse sellele harule spetsiifilise meetodiga kvalitatiivselt ühetüübilisi ühiskondlikke suhteid (era- ehk tsiviilõigus; kriminaalõigus, riigiõigus, rahvusvaheline õigus jt). Prejudikaat — pretsedent. Prejudikaatide liigid on ratio decidendi, obiter dictum, stare decisis. Ratio decidendi — eksisteerib mingi põhiprintsiip või -alus (üldlevinud ja arusaadav põhimõte), millest saab tuletada üksiklahendi selleliigilistele juhtudele ning mis seeläbi on justkui mõtteline õigusnorm. Seejuures on ta printsiibinorm. Kui üksikjuhu käsitlemiseks sellist lahendamise ratio‘t aluseks ei leitud, siis ei saa kohtuniku poolt rakendatud lahendit ka