Pr lahing Ida-Preisimaal. Vene ei ja Abr väed andsid Joffre juhtimisel jõudnud piisavalt ette löögi Saksa vägedele, nurjates valmistada ning saksa armee, nende sõjaplaani ning mujutades eesotsas Hindenburg´iga, lõi sõja edasist käiku. Kogu lääner pealetungi tagasi, purustades tekkis positsioonisõda e Vene armee ning sundides neid kaevikusõda, rindepikkus oli 720km. Ida-Preisim lahkuma. Joseph Joffre- Pr armee ülemjuhataja. 1915 Ypres’i lahing (22.04). Antandi Gorlice lahing (02.05). riikide väed proovisid läbi murda Saksamaa proovis otsustada lääner, see ei läinud läbi. Sakslased sõja saatust idarindel, kuhu piirdusid läänerindel kaitsega. 22.04 koondati 54% Keskriikide kasutasid sakslased lahingus kloori jõududest, eesmärk oli Vene
Vahtre ,,Muinasaja loojang Eestis'' Tln 1990 31: 42: Ristiusu esialgne imbumine Baltimaadesse toimus misjonitegevuse vormis. Sks kaupmeeste kiiluvees saabus Liivimaale augustiinlasest kanoonik Meinhardja rajas misjonikiriku. 1186 pühitseti ta piiskopiks.Preisimaal olid teerajajaks tsistertslased ja 1215 pühitseti seal p-ks üks Poola misjonäridest. Kummaski piirkonnas ei osutunud võimalikuks rajada efektiivset misjonipiiskopkonda ilma vägivallata ning vägivald tähendas ristisõda. Ent Preisim ja Liivim peeti seda ebaotstarbekaks ja asendati sõj ordude asutamisega, vastavalt Mõõgavendade oru ja Dobrini rüütliordu. Mõlemal juhul võttis Sks ordu need üle ja 1240ks oli nii Liivim kui Preisimaa ristiretkede juhtimine kindlalt Saksa ordu kätes. 1251 sai misjonär Meinhardi piikopkond, mille keskus nüüd Riias, peapiiskopkonna staatuse ning kõik ülejäänud pk-s Preisim ja Liiviml läksid selle alluvusse.
Koalitsioonisõjad: 1805 dets Austerlitzi lahing (Au,Vm) Preisi väed purustati Jena ja Auerstedti lahingus 1805 okt purustas Nelson pr laevastiku Trafalgari merelahingus 1806 lõpus kuulutas N välja kontinentaalblokaadi elukallidus a-il 1805-1812 kuni 300% salakaubandus Tilsiti rahu: juuni 1807 Friedlandi lahing, Vene vägede purustamine juuli 1807 N ja A(Aleksander I) kohtumine Tilsitis 1808-1809 sõdis Vm Rootsiga, Soome läks Vm koosseisu(kuni 6. dets 1917) ! Preisim pidi loovutama üle poole oma aladest, tasuma kontributsiooni, sõjaväes võis olla 42 000 meest. Pre jäi riigina püsima tänu A eestkostele Reformid Sm-l: pärisorjuse kaotamine linnad said omavalitsuse koat. aadli eesõigused ilmalikud abielud sõjaväereform juutidele kod õigused rahvusliku eneseteadvuse tõus Ficthe kõned, kutsus üles rahvast ärkama ja ühinema salaühingud, salajane ettevalmistus okupantide vastu Prantsuse-Vene suhted: Vm-le oli Tilsit rahvuslik alandus
annaabi.ee 
