Kolmas osa on metasümpaatiline ehk enteraalne närvisüsteem ehk soolenärvisüsteem- siseelundite seintes paiknev närvisüsteem millel pole kesknärvisüsteemis närvirakkude kehasid. Vegetatiivses närvisüsteemis on olemas aferentne ja eferentne osa. Aferentne viib infot elunditelt ja veresoontelt kesknärvisüsteemi. Eferente kesknärvisüsteemist elunditele ja veresoontesse. Vegetatiivse närvisüsteemi eferentne osa on kahest neuronist koosnev. Esimene neuron kannab preganglionaarse neuroni nimetust, selle neuroni keha paikneb KNSs. Selle neuroni jätke lõpeb närvikängus ehk ganglionis. Ganglionis asub teise ehk postganglionaarse neuroni keha, mille jätke ulatub innerveeritava elundini. Sümpaatiline närvisüsteem: Preganglionaarsete neuronite kehad paiknevad seljaaju rinna- ja nimmesegmentide külgmistes sarvedes Preganglionaarsed jätked siiruvad seljaaju vahetus laotuses olevatesse ganglionitesse,
parasümpaatilisega. Parasümpaatiline NS: Parasümpaatilise NS-i keskused asuvad ajutüves (piklikus ajus, sillas, keskajus) ning seljaaju ristluu ehk sakraalsegmentides. Piklikus ajus on 10. Peaajunärvi tuumad, uitnärv ja 9. Peaajunärvi parasümpaatilised tuumad. Sillas on 7nda ehk parasümpaatilise tuumad. Keskajus on 3nda ehk silmaliigutaja närvi parasümpaatilised tuumad st närviraku kehade kogumikud. Keskustes need närvirakukehad on esimese preganglionaarse neuroni kehad. Postganglionaarne kiud on aga parasümpaatilises ns- s lühike, tal pole vaja kaugele minna. Mediaatorites nii ganglionis kui ülekandel efektorelundile on atsetüülkoliin. Neid retseptoreid, mis on Ach suhtes tundlikud, nim kolinoretseptoriteks. Kolinoretseptoreid on kahte tüüpi: M-kolinoretseptor ja N- kolinoretseptor. N-kolinoretseptorid on need, kus Ach toimet saab imiteerida nikotiiniga, aga mitte muskariiniga. M-kolinoretseptorid on need, kus Ach toimet saab
Aegajal võib erutus sellest koldest lahvatada välja ja levib aju naaberaladele ja erutus kutsub esile tagajärgi. Epilepsia korral esinevad suureamplituudilised lained ja ka ogad. VEGETATIIVNE NÄRVISÜSTEEM NS osa mis innerveerib siseelundite tööd. tal on kaks osa: sümpaatiline ja parasümpaatiline. Kummalgi on oma tsentraalne ja perifeerne piirdenärvisüsteemi osa. Eferentne osa on kahest neuronist koosnev: nii sümpaatilisel kui parasümpaatilisel. I neuron e. preganglionaarse neuroni keha paikneb kesknärvisüsteemis. Selle neuroni jätke läheb närvitänku ehk ganglioni . II neuron ehk postganglionaarne, tema jätked suunduvad efektorile(nääre või siselihas). Sümpaatilise NS ehitus ja talitlus Sümpaatiliste preganglionaarsete neoronite kehad paiknevad seljaaju rinna ja nimmesegmentide külgmistes sarvedes. Piirväärt koosneb üksteisepeal paiknevatest moodustistest. Ns aktiivsus suureneb emotsionaalse ja füüsilise pinge korral.
annaabi.ee 
