tunnetuslikkud. Ekmann põhiemotsioonid: kurbus, viha, õnnelikkus, üllatus, vastikus, hirm+põlgus Emotsioonid mõeldud reguleerima organismide kokkusaamisi ja kiirelt reageerima Ortony ja Turner (1990) kritiseerisid baasemotsioonide ideed- ei teata palju neid on ja miks nad peaksid põhilised olema, ei ole kvalitatiivset vahet baasiliste ja mittebaasiliste emotsioonide vahel Lazarus eesmärgiga ühilduvad (soodustavad, vasak prefrontaalkoore osa) emotsioonid ja eesmärgiga mitteühilduvad (pärssivad neg, parem prefrontaalkoore osa) emotsoonid Hirm signaliseerib füüsilisest karistusest Ärevus ebamäärasus, enesehinnang, arenes sotsiaalseks ellujäämiseks Pidev tajutud kontrolli puudumine õpitud abituse kujunemine (Seligman) Toimetulekuviis ärevuse hirmuks ümberkujundamine, et sellele vastu astuda Õnnelikkus subjektiivne heaolu (SHO) (Diener, 2000)
Psühhoanalüütiline seletus – unenäod on salajaste keelatud soovide väljendus. Aktivatsiooni-süsteesi hüpotees – unenäod on ajurakkude juhusliku stimulatsiooni ja aktivatsiooni kõrvalprodukt, püüd ebatäielikust (ajupiirkondade aktiivsus) infost „pilti kokku panna“; PGO – lainete tähtsus. Kliniko-anatoomiline hüpotees – unenäod on mõtlemine, mis toimub tavatutes tingimustes; vähene visuaalne sisend ning prefrontaalkoore pidurdus. Insomnia e unetus Ebaadekvaatne uni-une vilets kvaliteet või kvantiteet. Uinumisraskused; liigvarajane ärkamine; fragmenteeritud uni; une säilitamisraskused. Põhjused: välisärritajad (müra, t), somaatilised (med), füsioloogilised (ajavööndivahetus), psühholoogilised(stress, elumuutus), psühhiaatrilised (ärevud, depressioon), medikamendid.
olemasolust. Järgnevalt avavad GABA retseptorid kloori ioonkanalid, mille tulemusena mitmes olulises ajupiirkonnas neuronite aktiivsus alaneb (Dykstra, 1992) ja tulemuseks on BIS-i aktiivsuse langus ehk käitumusliku pidurduse "lahtipidurdamine". Eeldatakse, et keha tekitab ka endogeenseid diasepiine, ehkki neid veel ei tunta. Prefrontaalkoor ja emotsioonide reguleerimine Aju kuvamise meetodid on näidanud, et positiivsed emotsioonid seostuvad vasaku prefrontaalkoore aktiivsusega ja negatiivsed, pidurdava iseloomuga emotsioonid seostuvad parema prefrontaalse ajukoorega. Valdavalt sõltub aktiivsuse ülekaal kas vasakul või paremal situatsioonist, ent ärevatel ja depressiivsetel inimestel võib parem prefrontaalkoor olla ebaproportsionaalselt kaua vasakust kõrgema aktiivsusega (Robbins, 2000). Eksisteerib üldine uskumus, et vasak ajupoolkera küll arvestab mandeltuumast saabuva infoga, kuid ei reageeri sellele. Eelnevast on