vähenes peamiselt seetõttu, et pragmaatiline tsaar nägi vanausulistes eeskätt maksumaksjaid. Vanausuliste seas jätkusid oma kirikukogud pagenduses, vähetähtsatel maadel Venemaa piiri taga. Neile tegi muret puuduv vaimulikkond, kes oli suures osas füüsiliselt likvideeritud. Vanausulistel puudus piiskop, kuid ainult piiskopid said uusi vaimulikke ametisse pühitseda. See probleem põhjustas vanausuliste lahknemise kahte peamisse harru.Preestritega ja preestriteta vanausulised. Vene vanausulised Eestis Esimesed vene vanausulised ilmusid Peipsi rannikule Mustvee ja Kallaste kandis 17. sajandi lõpus. 18. sajandi algul tegutses Räpinas mõnda aega vanausuliste klooster, mis aga hävitati 1722. aastal. Räpina vanausulised kolisid ära Narva lähedale Mustjõe piirkonda. Põhja-Eestis olid vanausuliste kogukonnad koondunud Tallinna ja Peipsi järve äärsetesse asulatesse: Alajõe, Mustjõe ja Uhha piirkonda.
ammusest ajast kastiks organiseerunud. Mingil ajal oli ka abielu väljaspool kasti keelatud. Nende perekondade pead moodustasid Senati; see asutati kuningriigi ajal ja elas selle languse üle. Patres’ed olid ümbritsetud oma perekondadest, liitlastest ja klientidest. Patriitsidest saavad -V saj. suurmaaomanikud-karjakasvatajad; plebeid on põlluharijad. Patriitsidel privileeg auspiitse korraldada ilma preestriteta. Pleibeid ei saanud seega omal alagtusel midagi ette võtta. Konsuliamet patriitside käes + kõrgemad riiigiametid: magistraadid. Plebeid: Plebsi võitluse tulemusena said nad õiguse olla valitud kõrgemaisse plebsiameteisse, kelle ülesandeks plebsi kaitsmine: tribunus plebis: algul 2, siis 5 liiget tribuunide kolleegiumis; neil oli veto õigus, nende isik ja vara oli puutumatu.
võetud tekstidest. Need pole aga loogilises seoses. On võetud üksikud värsid ning paigutatud järjekorda, mis vastavad rituaali nõuetele. Järgnevad tekstikihistused (suutrad jm) hakkasid eelnevaid tekste kommenteerima. Veedakirjandusest said kommentaaride kommentaarid jne. Brahmana'd lõid preestrid, et anda veda'dele selline tähendus, nagu nemad soovisid. Põhiidee on, et inimesed ei saa ohvrit läbi viia preestriteta. Nemad on seega olulisemad kui jumalad. Brahmanisse tuli seega suhtuda kui jumalasse. Aranyaka'd lõid metsaaskeedid. Need räägivad askeetpreestritest. Upanisadid arutlevad selle üle, kes on maailma loonud, mis on absoluut (natuurfilosoofilised uuringud), samuti küsimus inimeste hingest, nende olemise eesmärgist. Jõutakse järeldusele, et kõigi üksikolendite atman on seotud absoluudiga (brahman'iga). Mõtiskletakse, kuidas absoluudini jõuda. Upanisadid sisaldavad vestlusi
annaabi.ee 
