Naised jäeti välja ka templite eliidist. Egiptuse naistele oli lubatud omada põllumaad, müüa maad ja toota tooteid, mida nad saaksid müüa. Poisid Niiöelda kirjatundjate koolides said õppida poisid, kes pidid alustama oma õpinguid umbes 8-9 aastaselt. Koolipoisid elasid kodus aga käisid koolis igapäevaselt. Koolid olid tavaliselt valitsushoonete või templite küljes. Õpetajad olid mehed, kes olid oma kogemused saanud läbi valitsuse kas siis kirjatundjatena või preestritena. Koolipäevad algasid päikesetõusuga ning lõppesid õhtuks. Keskpäeval oli ka paus. Poisid, kelle vanemad ei olnud rikkad, pidid oma tööoskused õppima isalt ning enamasti kui isa oli näiteks puusepp, siis teenis ka poeg sellega leiba tulevikus. · Niiöelda Printside kool oli kõige austatum kool kõigist Egiptuse koolidest ja andis parimat haridust Vanas Egiptuses. Seal õpetati vaaraode poegi, kuningliku perekonna liikmeid ja kõrges seisuses olevaid ametnikke
Vitry mainib ka loogikuid, kelle tarkade sõnade taga puudub tähendus, ja kes olid vastuolus teoloogidega. Järgmises lõigus tõdeb, et lihtsam on olla kuulaja kui õpetlane, sest arukaid ja jumalakuulelikke õpetlasi on olnud vaid mõni üksik. Tudengielu Pariisis Jeffrey L. Singmani järgi (1999: 202) tähendas, et Pariisi ülikooli õppima sattunud noormees oli tavaliselt 14-aastane ja pärit Prantsusmaalt, kuigi oli ka vanemaid-nooremaid ning välisüliõpilasi. Tavaliselt jätkati preestritena, kuid oli ka neid, kes soovisid kõrgemaid ametikohti või õpetlase tööd teha. Eeltingimuseks ülikooli pääsemisel oli vähemalt piisav ladinakeele oskus, sest õppetöö toimus ladina keeles. Ülikoolis oli organiseeritud vaid tundidega seotud, vaba aja pidid poisid organiseerima ise. Tavaliselt renditi üheskoos elamispind, näiteks terve maja. Vastne üliõpilane pidi endale ka õpetaja leidma, kellest sai peamine teadmiste allikas. Tavaliselt oli selleks 20ndates
Ta oli ka suur ehitaja ja täiendas templeid. Ehitas ka uue pealinna per.ramses. Rajas ka kaljutempli Abu-Simbel. Viimane tõeliselt suur Egiptuse valitseja (palju asju tegi). Ilmusid need müütilised mererahvad. Alguses löödi tagasi. Ramses III hävitas neid hoolega, aga Egiptus ikka nõrgenes. Kaotas Aasia valdused. Siseriiklikult olid finantsraskused. Riik sisuliselt jagunes kaheks: kuningad valitsesid Alam-Egiptust, aga preesterkond haaras Ülem-Egiptuses võimu (väepealikud esinesid preestritena). Viimane väepealiku taustaga Teeba valitseja oli Herihon. Ramses XI. suri 19 saj. Egiptuse religioon Palju jumalaid, üleriiklik panteon puudus, st jumalikku perekonda ei olnud. Olid kohalikud teoloogiad seoses mingi kesksusega. Kõik templid on säilinud Uuest Riigist. Kõige ilmekamad Karnaki ja Luxori tempel. Nad on suletud süsteemid, valliga ümbritsetud. Oli püha ruum, kuhu pääsesid vaid valitud. Samas siseõu oli hästi külluslik,
annaabi.ee 
