I ptk Kuldmaja. Lein. Paavian ahv. Suur kogus veini. Jumalad. 2 ptk Varastatud lootsik. Maalitud vaasid. Pitsatihoidja. ,,Tema, kes on üksildane". Kärbestega parvlemine. Verepidurdaja. 3 ptk Suletud meelelahutuskohad. Kuninglik lõvisaba vööks. Printsess Tadukhipa. Sinuhe töö. Teebai öö 4 ptk Kuninglik ohvitser Horemheb. Vaarao tütar Baketamon. Basti tempel. Sinuhe ja südameõde Nefer kohtuvad. Kreetlane Kefta. 5 ptk Matuferi surm. Muinasjutt Setne Khemvesest ja Tabubuest, Basti preestrinnast. Veinist erutumine. Neferi tuba ja elevandiluust voodi. Ebaõnnestunud koosviibimine. 6 ptk Sinuhe ja olemine naisega, seletus Horemhebile. Sõduri ülesandeks on truudus. Kuninganna lauba ehe. Taaskordne kirepuhang. Tohman, ori, logard või varas Kaptah. · Surnud vaarao, uhkes baldahhiinvoodis, inimeste reaktsioonid · Horemhebiga tutvumine, tema kavatsused · Sinuhe karjääri tõus Elu Hoones · Horemhebi ja Sinuhe vestlus armuhaigusest, naistest ja meestest, Nefer.
Igas linnriigis peeti aasta jooksul mitu usupidustust. Pidustuste programmi keskne osa oli rongkäik, mis kulges lärmakalt pühamu juurde. Tihti peeti pidustustel ka vöistlusi. Delfi oraakel Kreekas olid eraldi pühamud, kus käidi jumalatelt tuleviku kohta selgust küsimas. Neid paiku, ennustajaid ja ennustusi nimetatakse oraakliteks. Kuulsaim on Apolloni tempel Delfis Kesk- Kreekas Parnassose jalamil. Müüdi järgi tappis Apollon lohemao nimega Python, mistöttu preestrinnast ennustajat kutsutakse püütiaks. Alati ei saadud ennustusest aru, kuid see oli juba surelike endi süü. Surmajärgsus Kreeklased panid röhku peamiselt siinpoolsele elule. Arvati, et surnute riik asub maa all, kuid sinna vöib pääseda maailma ümbritsevat Okeanose jöge mööda purjetades. Surnute riiki piirab allmaailmajögi Acheron, millest paadimees Charon hingi höberaha eest üle viib. Seetöttu pandi surnutele höbemünt suhu. Allmaailmas elasid surnud röömutult, tahteta ja
säilisid vanad traditsioonid. Keskajast on pärit ka nukuteater bunraku. Oma nime on see saanud Õsaka näitegrupilt Bunraku-za,kes alustas oma tegevust 18.sajandil. Tegelasteks on puust nukud, mis on üks kuni poolteist meetrit pikad ja kaaluvad kuni kümme kilo. ( Sealsamas 2008: 154-155) Kabuki teater tekkis vastukaaluks aristrokraatlikule nõ-teatrile. Tänapäeval tunntakse kabuki't kui Jaapani klassikalist teatrit. Kabuki teatri rajajaks peetakse preestrinnast tantsjatari Izumost pärit Okunit, kes mitte üksnes ei saanud ise tuntuks oma tavapärasest erinevate kabuki-tantsudega, vaid rajas ka tantsutrupi, mis eksiteeris 26.aastat. Kabuki teatri laval etendati põhiliselt draamasid nii feodaalse ladviku kui ka lihtrahva elust. Tänapäeval on Jaapanis üle 300 kabuki näitleja. Tuntumad ja armastatmad näitlejad on kuulutatud elavaks kultuurivaraks. ( Sealsamas 2008: 155) Teise maailmasõja järel on Jaapani teatrielu märgatavalt muutunud
annaabi.ee 
