surnud madu. Hera saatis Heraklesele hulluse, mille tulemusena too tappis oma lapsed ja ka abikaasa, kui see püüdis lapsi kaitsta. Seejärel sai Herakles mõistuse tagasi, aga hullusehoost ei mäletanud ta midagi. Isa ütles talle, mida ta oli teinud, ja Herakles tahtis ennast häbi pärast tappa. Kuid Theseus suutis Heraklese ümber veenda. Ta viis Heraklese Delfi oraakli juurde. Preestrinna ei tahtnud Heraklesele ennustada. Seepeale võttis Herakles preestrinnalt tema kolmjala ära ja ähvardas asutada konkureeriva oraakli, kui vastust ei saa. Apollon ähvardas Heraklest jõuga, aga Herakles oli valmis Apollonigagi jõudu katsuma. Zeus ei saanud seda lubada, ta segas vahele ja Apollon käskis preestrinnal Heraklesele vastus anda. Preestrinna käskis Heraklesel teha kümme Mükeene kuninga Eurystheuse valitud vägitegu ilma kõrvalist abi kasutamata ja mingit tasu saamata. Selle eest pidi ta saama oma kuritöö andeks ja lisaks veel surematuse.
9 lahendama elulisi probleeme. Filosoofia ärgu olgu mitte abstraktne targutamine looduse üle, vaid õpetus sellest, kudias tuleb elada. Filosoofia peab andma inimesele selge arusaama sellest, mis on hea ja mis on halb. Küllap jättis Sokrates selliseid probleeme arutades kuulajatele sügava mulje, sest teda peeti väga targaks. Kord olevat üks Sokratese sõber Chaiperon küsinud Delphis jumal Apolloni pühamus püütialt (ennustajalt preestrinnalt), kelle suu läbi kõneles jumal ise, kas keegi on Sokratesest targem. Püütia vastanud, et mitte keegi pole targem. Sokrates ise seda ei uskunud. Ta ei pidanud ennast targimaks ning seetõttu hakkas teisi arukaid isikuid n-ö järele katsuma. Selgus, et Sokratese tarkus seisneb eelkõige selles, et filosoof kunagi ei kujutanud ette seda, mida ta ei tea. Siit ka üldtuntud aforism: ,,Ma tean, et ma midagi ei tea". PLATON (427-347 eKr) oli põline ateenlane
Polydektes rääkis Perseusele, et tema suurim soov oli saada ühe gorgo pea. Ta lasi teatada, et kavatses pulmi pidada, ja kutsus kokku palju külalisi, kelle seas oli ka Perseus. Iga külaline välja arvatud Perseus tõi kingi ja kangelane tõusis kõigi ees püsti ja kuulutas, et toob pruutpaarile ainukese sureliku gorgo Medusa pea. Just see oligi Polydektesel plaanis. Söandamata emale oma plaanist teatada, astus Perseus kohe laeva ja purjetas Delfisse. Delfis sai ta preestrinnalt teada, et ta peab otsima maad, kus inimesed ei söö Demeteri kuldset vilja, vaid üksnes tõrusid, ja rändaski Dodonasse, tammede maale. Perseus oli suures ahastuses, kuni ta oma rännuteel imelikku ja ilusat olevust kohtas, kes kandis kuldset tiivulist keppi, tiivulist kübarat ja tiivulisi sandaale. Võõras ei võinud olla keegi muu kui 15 Hermes
annaabi.ee 
