6. Orduriik - Pärast kaotust 1236.a. Saue lahingus ühendati Mõõgavendade ordu Saksa orduga. Orduriigi keskuseks oli algul Riia, seejärel Võnnu. - jagunes väiksemateks üksusteks: foogtkonnad ja kontuurkonnad. - Orduliikmed jagunesid: rüütelvennad, teenijavennad(sepad,pagarid), preestervennad. - Riia peapiiskopile allusid Tartu, Saare-Lääne, Kuramaa piiskop. Tallinna piiskop allus Lundi peapiiskopile. - Ordu koosnes rüütelvendadest, preestervendadest ja teeniavendadest. Ordu juhiks oli ordumeister. Liiviordu ordumeister allus Liiviordu ordumeistrile. 7. Põlisrahvaste õiguslik seisund halveneb - võlgnike vabadusi hakati piirama(lisakohustused) - mõisate tekkimise järel uus kohustus-teotöö e. mõisategu - kaubandus ja meresõit (tulutoovad alad) jäeti linnakodanikele. 8. Linnade teke -muistsete linnuste kohale - Kujunes 9 linna: Tallinn, Tartu, Paide, Narva, Rakvere, Haapsalu, Viljandi, Pärnu (uus ja vana)
Jeruusalemmata). Pealinn lisati riigile pärast VI Ristisõda Friedrich II Barbarossa poolt. Pärast seda hakkas Egiptus taas Jeruusalemma kuningriiki ähvardama ja vallutas selle aegamisi. 1291 vallutas Egiptus viimase eurooplaste kantsi Pühal Maal. Ristisõdijate riigid olid hävitatud. Rüütliordud loodi kaitsmaks ristisõdadega vallutatud maad. Ühendavad endas sõdalase ja munga. Ordud koosnesid rüütel-ja preestervendadest, neid teenisid mitteaadlikest poolvennad. Ordustatuute täiendasid kapiitli otsused ja kõrgmeistri korraldused. Viimase valis suurkapiitel. 1) Johanniitide ordu kasvas välja Jeruusalemma hospoidali vennaskonnast, kinnitati 1113. 1120 kujundati ümber sõjaliseks orduks. Ülesanne: haigete eest hoolitsemine ja relvateenistus. Rõivastus: must mantel valge ristiga. 1291 läheb ordu Küprosele, 1309 Rhodosele, 1530 Maltale. 2)Templiordu
Selle eesmärgiga, et muuta toomhärra koht oma vasalliperekonnadele ahvatlevamaks, reformis Riia toomkapiitli ameti?. Augustinlik reegel aksepteeris toomkapiitlite isiklikke sissetulekuid, ümberkorralduse väliseks märgiks oli ordurõiva ümbervahetamine, võeti kasutusele must Augustinlaste mantel. Vahetult pärast seda Saksa Ordu omakorda esitas nõudmise, et toomkapiitli amet tulen inkorporeerida. Kui Riia toomkapiitel oleks koosnenud Saksa Ordu preestervendadest, siis nad oleksid pidanud kuuletuma ordumeisrile. Selle väliseks märgiks oleks olnud valgete saksa ordu mantlite kasutusele võtmine - nn rõivastustüli. Konflikt läks sedavõrd teravaks, et Riia peapiiskop Zinten põgenes Riiast Lübeckisse. Tartu tollane piiskop Damerow suutis Saksa Ordu vastu panna laiaulatusliku poliitilise koalitsioonid (inglismaa kuningas lubas teda toetada). Tegelikku toetust lubasid Pommerit hertsogid. Paavstikuurias 90. aastatel saavutas edu aga Saksa Ordu,
annaabi.ee 
