Riiast sai piiskopi eluase ja kogu järgneva vallutussõja peamine tugipunkt. Kogu alistatav maa pühendati Neitsi Maarjale, mille järgi hakati Eesti ja Läti ala nimetama Maarjamaaks. 1202. a. asutas ta rüütliordu ,,Kristuse Sõjateenistuse Vennad". Liikmed olid elukutselised sõjamehed, kellel oli pikk valge mantel punase mõõga ja risti kujutisega. Seepärast hakati ordut kutsuma Mõõgavendade orduks. Juhiks oli ordumeister. Orduvennad jagunesid rüütelvendadeks (ül. oli sõdida), preestervendadeks (ül. oli vaimulikke talitusi pidada) ning teenijate vendadeks (kannupoisid, relvasepad, kokad jt.) Selle orduga õnnestus mõne aastaga liivlased alistada ja ristiusku pöörata. Sissetung Eestisse 1208. a. sügisel algas võitlus Eestimaa pärast. Sakslasi toetasid ja õhutasid latgalid. Esimeseks ohvriks sai Ugandi. Kohe algas maa rüüstamine, külade põletamine ja inimeste tapmine. Ugandi üks tähtsamaid keskusi, Otepää linnus, süüdati põlema
Ta rajas 1201.a liivlaste asula kohale Riia linna. Kogu alistatav maa pühendati Neitsi Maarjale, mille järgi hakati edaspidi Eesti ja Läti ala nimetama Maarjamaaks. 1202. a asutati vaimulik rüütliordu Kristuse Sõjateenistuse Vennad, liikmeteks elukutselised sõjamehed. Neil oli pikk valge mantel punase mõõga ja risti kujutisega. Seepärast hakati neid kutsuma Mõõgavendade orduks. Juhiks ordumeister. Jagunesid rüütelvendadeks, preestervendadeks ja teenijate vendadeks. 1208.a algas võitlus eestimaa pärast. Vallustuse esmeseks ohvriks sai Ugandi, kus Otepää linnus süüdati põlema. 1210.a toimus järjekordne eestlaste vasturetk. Suur ühendmalev asus piirama Võnnu linnust, millest oli saanud Mõõgavendade ordu üks tähtsamaid tugipunkte. Neljandal päeval lahkuti ootamatult, kuuldes, et Riiast on suur vägi võnnulastele appi tulemas. 1210.a ka Ümera lahing. Eestlased liikusid üle Koiva jõe ja jäid järgmisel päeval
Ta rajas 1201. aastal liivlaste asula kohale Riia linna. Kogu alistatav maa pühendati Neitsi Maarjale, mille järgi hakati edaspidi Eesti ja Läti ala nimetama Maarjamaaks. 1202. aastal asutati eriline vaimulik rüütliordu Kristuse Sõjateenistuse Vennad. Liikmeteks said elukutselised sõjamehed. Neil oli pikk valge mantel punase mõõga ja risti kujutisega. Seepärast hakati neid kutsuma Mõõgavendade orduks. Ordu juhiks oli ordumeister. Jagunesid rüütelvendadeks, preestervendadeks ja teenijate vendadeks. 1208. aastal algas võitlus eestimaa pärast. Sihipärase vallustuse esmeseks ohvriks sai Ugandi, kus üks tähtsamaid keskusi- Otepää linnus- süüdati põlema. 1210. aastal toimus järjekordne eestlaste vasturetk. Suur ühendmalev asus piirama Võnnu linnust, millest oli saanud Mõõgavendade ordu üks tähtsamaid tugipunkte. Neljandal päeval lahkusid aga piirajad ootamatult, kuuldes teatest, et Riiast on suur vägi võnnulastele appi tulemas. 1210
annaabi.ee 
