Näiteks eluolu sõltub suuresti kohalikest omavalitsustest. Rohkem, kui tavalisi, lihtsaid linnakodanikke, puudutab poliitika tippsportlasi. Kuidas on nad omavahel seotud? Iga vähegi tublim atleet saab riigilt stipendiumi näol toetust. Samuti makstakse tiitlivõistlustelt medaliga koju naasnud spordimeestele või naistele üüratuid autasusid. Seda kõike juhib ja korraldab poliitika. Kui linn maksab olümpiavõitjale suure preemiasumma, on selle taga poliitilise üksusena linnavalitsus. Eestis on peagi tulemas riigikogu valimised, mis sarnaselt kõigile eelmistele kergitab taaskord küsimuse : ,,Kas üldse on piir spordi ja poliitika vahel?" Erakonnad meelitavad enda ridadesse üha enam sportlasi, kes neile peibutuspartidena hääli koguvad. Nii näiteks võib Keskerakonna nimekirjast leida Ksenija Balta ja Andres Operi, kodukandist meenub esimesena käsipallur Olari Paumets
1901-1903 Müncheni Kunstiakadeemias. Münchenis olid head kokkupuutevõimalused ka prantsuse ja teiste maade kunstiga, nende hulgas tollal paljusid mõjutava norralase Edvard Munchi loominguga. 7) Avas 1904 Tartus oma stuudio. Tallinnas avas oma stuudio 1914. 8) 1909-1913 juhtis ta seal rahvateadusainese kogumist 9) on Eesti vanim ja auväärseim kunstipreemia, mida antakse välja alates 1973. aastast Eesti Kunstnike Liidu ja Tallinna linnavalitsuse poolt. Preemiasumma on 2009. aasta seisuga 35 000. Virge Jõekalda, Ülle Kruus ja Kersti Koll, Lilian Linnaks, Lemming Nagel Põhiliselt kasutas ta sütt või pliiatsit, vahel ka tussi, guassi või muid värve Rahvakunsti mõttelaad ja ilumeel said tema loomingu aluseks. Sajandi lõpus tegi ta realistlikke olustikupilte. Hilisemad joonistused käsitlevad üldinimlikke igipõliseid teemasid nagu igatsus, armastus ja üksindus. Kristjan Raua tähtsaim loominguallikas oli ,,Kalevipoeg"
medalivõitu vaid tema norralasest treener Inge Bråten. 7 Ka Kristina arsti teade, et sportlane on füüsiliselt väga heas vormis, jäi välismaa ajakirjanikele tähelepanuta. Uudistekanalid rääkisid võimalike favoriitidena kanadalannast Beckie Scottist, norralannast Marit Bjørgenist, venelanna Julia Tsepalovast, sakslanna Claudia Künzelist ja tsehhitar Katerina Neumannovast. (Schwede 2006: 76) Kihlveokontorid lubasid Kristina võidu puhul tagasi 21-kordse preemiasumma (Schwede 2006: 77). Enne olümpiat loobus Kristina MK-etappidest jõulude ajal ja Torino mängude eel ning keskendus ainult olümpiale. Hiljem selgus, et see oli õige otsus. 37. päeva enne olümpia avadistantsi, tegi Kristina Otepääl viimase rahvusvahelise stardi, et saada aimu hetkevormist. Ta jäi 10 km klassikasõidus napilt alla Hilde Pedersenile ja lubas endale, et võtab võidu olümpial. (Press 2006: 63)
annaabi.ee 
