ilma küllaldase aluseta. LOOGIKAHARUD NING NENDE NIMETUSED 1) TRADITSIOONILINE LOOGIKA – koosneb peamiselt aristotellikust süllogistikast ning sellega seotud väite- ja mõisteõpetusest. Mõisteloogika. 2) KLASSIKALINE LOOGIKA – lausearvutus ja predikaatarvutus. Klassikalises loogikas on väljend LAUSE sama tähendusega, mis PROPOSITSIOON(väitlause sisu, mis pole seotud konkreetse keele või ütlemisviisiga). Eesti keelses predikaatloogikas on väljendil lause veel tähendus KINNINE VALEM. Klassikalises loogikas järgitakse loogika kolme esimest põhiseadust ning JÄETAKSE VÄLJA KÜLLALDASE ALUSE SEADUS, sest klassikaline loogika ei käsitle propositsioonide ning maailma vahelisi seoseid. 3) MITTEKLASSIKALINE LOOGIKA – jaguneb omakorda üldistatud loogikateks(nt modaalloogika, interrogatiivloogika jt.) ning hälbinud loogikateks(intuitsionistlikud loogikad, kvantloogika jt.). Üldistatud
Sellist üldistatud lausearvutust nimetatakse tänapäeval predikaatloogikaks või predikaatarvutuseks (predicate calculus). Vaatleme nt sarnaste lausete hulka: 2 on algarv, 3 on algarv, 4 on algarv jne. Traditsioonilise loogika põhjal saab öelda, et kõigis neis lausetes on subjektideks mingi konkreetne naturaalarv n naturaalarvude hulgast N (n∈ N), ning subjektile preditseeritakse kuuluvus algarvude hulka P, või teisiti öeldes, subjektile preditseeritakse algarvuks olemise omadus. Predikaatloogikas saab kõik äsjases näites toodud laused kirja panna ühel üldistatud kujul: n on algarv, kus n∈ N. See üldistatud kujul esitatud objekt ei ole lause, sest sellele ei anna interpretatsioon tõeväärtust enne, kui fikseeritakse muutuja n väärtus. Vastavalt igale konkreetsele naturaalarvule saame objektist „n on algarv” lause, millel on tõeväärtus, nt n = 2 puhul saame tõese lause, n = 3 puhul tõese lause, n = 4 puhul väära lause jne. See tähendab, et
(predicate calculus). Vaatleme nt sarnaste lausete hulka: 2 on algarv, 3 on algarv, 4 on algarv jne. Traditsioonilise loogika põhjal saab öelda, et kõigis neis lausetes on subjektideks mingi konkreetne naturaalarv n naturaalarvude hulgast N (n N), ning subjektile preditseeritakse kuuluvus algarvude hulka P, või teisiti öeldes, subjektile preditseeritakse algarvuks olemise omadus. Predikaatloogikas saab kõik äsjases näites toodud laused kirja panna ühel üldistatud kujul: n on algarv, kus n N. See üldistatud kujul esitatud objekt ei ole lause, sest sellele ei anna interpretatsioon tõeväärtust enne, kui fikseeritakse muutuja n väärtus. Vastavalt igale konkreetsele naturaalarvule saame objektist ,,n on algarv" lause, millel on tõeväärtus, nt n = 2 puhul saame tõese lause, n = 3 puhul tõese lause, n = 4 puhul väära lause jne. See tähendab, et
annaabi.ee 
