· Paide praostkond (Paide koos Anna abikirikuga, Türi, Peetri, Koeru, Väike-Maarja, Järva-Jaani, Järva-Madise kihelkond); · Haapsalu 1. praostkond (Haapsalu, Noarootsi, Ridala, Lääne-Nigula, Martna kihelkond); · Haapsalu 2. praostkond (Lihula koos Kirbla abikirikuga, Karuse, Hanila koos Varbla abikirikuga, Mihkli, Vigala kihelkond); · Haapsalu 3. praostkond (Käina, Reigi, Pühalepa, Vormsi kihelkond). Vahepeal tehti küll muutusi praostkondade piirides ja nimedes ning siis taastati esialgne olukord, kuid 1804. aastaks jäi seis siiski järgnevaks: · Võru praostkonda kuulusid lõunaeestimurdelised kihelkonnad: Antsla, Hargla, Kambja, Kanepi, Karula, Nõo, Otepää, Puhja, Põlva, Rannu, Rõngu, Rõuge, Räpina, Sangaste, Vastseliina, Võnnu ja Võru; · Tartu praostkonda kuulusid: Kodavere, Kursi, Laiuse, Maarja-Magdaleena, Palamuse, Torma-Lohusuu ja Äksi kihelkond.
g u d u s e s t. Ajaloolise tava kohaselt nimetatakse maakoguduse ala kihelkonnaks. Kogudus valib endale õ p e t a j a , kelle piiskop ametisse õnnistab, samuti koguduse juhtorganid. Kirikuõpetajaks võib olla ka naine. Õpetaja puudumisel võib kogudust teenida aseõpetaja või diakon. Ühe piirkonna kogudused moodustavad p r a o s t k o n n a. Eestis kattuvad nad umbkaudu maakondade piiridega. EELK k i r i k u k o g u täidab kirikuparlamendi rolli. Ta koosneb praostkondade ja tähtsamate kiriklike asutuste esindajaist. Kirikukogu valib õpetajate seast p e a p i i s k o p i ja piiskopi ( peapiiskopi asetäitja). Peapiiskoppi abistab k o n s i s t o o r i u m ( kirikuvalitsus). I S L A M ( muhamedi usk) lähtub araablaste polüteistlikust usundist, milles olid palverännakud Mekasse ( Kaaba templi musta kivi juurde) ja Allah kõrgeima jumalusena. Islami rajajaks on 6.- 7. sajandil elanud kaupmees MUHAMED. Ta
· 1920: alla 400-ja valla linnasid 12 · 1940: 248 valda 33 linna · 1945: 637 omavalitsust linnasid 33 · 1989: 191 omavalitsust 33 linna · 1993: 208 omavalitsust 47 linna · 2011: 193 omavalitsust sama mis 1993 KOV-ide liitmise variandid 1. Jüri Mõis pakkus välja, ei polekski eraldi omavalitsusi, vaid oleks üks suur haldusüksus nimega Eesti Vabariik 2. Kihelkonna variant u 100 omavalitsust. Praegune luteri kiriku praostkondade jagunemise variant. Kui praegu on keskmise OV suurus ca 200 ruutkilomeetrit, siis sellega kasvaks 400 ruutkilomeetri peale 3. Tõmbekeskused ca 50 omavalitsust, põhiliselt linnad. Põhiüksustega liidetakse väiksemad. Suurus u 900 ruutkilomeetrit 4. Maakondlik käsitlus 15 omavalitsust 5. Regiooni variant Omavalitsuste kohustused · Peamiselt tegelevad KOV-id nö elamumajandusega KOV tulud
annaabi.ee 
