loodud Saksa Liit. Põhja-Saksa Liit oli vastavalt oma põhiseadusele liitriik, mille kõrgeimaks võimuorganiks oli Riigipäev. Põhja-Saksa Liitu kuulusid Maini jõest põhja poole jäävad 19 Saksa riiki. Riigijuhiks oli Preisi kuningas. 1870. aastal puhkes Saksa-Prantsuse sõda, sest Prantsusmaa üritas takistada Saksamaa lõplikku ühendamist. Preisimaa koos teiste Saksa riikidega valmistus minu arvates sõjaks hästi ette ning see näitas tulemusi võites Prantusmaad. Prantsuse keiser Napoleon III langes Sedani all sakslaste kätte vangi. Selle tõttu Prantsusmaa alistus. Väga oluline samm maa lõplikul ühendamisel oli Põhja-Saksa Liidu loomisega alguse saanud Saksamaa poliitiline ja majanduslik ühtlustamine, mis minu arvates oli kokkuvõttes oluline samm maa lõplikul ühendamisel. Edu välispoliitikas ja Põhja-Saksa Liidu loomine, suurendasid Bismarcki toetajaskonda ning vaigistasid tema vastaseid poliitikas. Saksa keisririik kuulutati
pisaratest. Sarnaneb Dantega: armastus on vooruseline, armastatu on vooruse kehastus. Kui Dantel jääb armastus vaimseks, platooniliseks, siis Francol mitte. Tal tekivad ka maised ihad. Algul luules on Laurat kujutatud reseveerituna, vaoshoituna. Pärast surma on Laura lohtuav ja värki. Veel aastakümneid hiljem kirjutas Perarca igal suurel reedel Laurale sonetti. Elulugu ja Looming Tekkis huvi antiigi vastu ja niimoodi ta siis reisib mööda euroopat: külastab saksamaad, itaaliat, prantusmaad. Kõikjal tegeleb vanade tekstide uurimisega. Taasavastas Cicero kirju ja kõnesid raamatukogus. Ta oli hinnatud ja armastatud. Teda kutsuti külla, hoolitseti tema eest. Kirjutas ka eepose ladina keeles ,,Aafrika". Selle eest ta pärjati ka Poeta lauratus'eks. Pakkus välja ka idee, et itaalia võiks olla ühtne riik. Kirjutas kirju Vergillusele ja erinevatele antiikautoritele.Ise ta hindas Vergilliust ja Cicerot. Kirjad koondas ,,Läkitus"-e. Kirjutas ka kuulsatest meestest.
Tegelikult ei olnud Saksamaa sõjaliselt üle, pigem nõrgem, nad olid lihtsalt hästi ette valmistunud. 10. juunil astub Prantsusmaa vastu sõtta Itaalia. Nad olid enne skeptilised ja kahtlevad, aga kallaletungi teises faasis on nad kindlad. 14. juuniks on Saksa väed Pariisis. Vaherahu tehakse 24. juuniks 1940. Selles oli kirjas, et Saksamaa okupeerib Prantsusmaa põhja ja lääneosa, Kesk- Prantusmaad kontrollib Vichy valitsus, hallates umbes 1/3 Prantsusmaast. Valitsuse eesotsas marssal Petain. Inglased evakueerivad juba juuni alguses Dunkerque'i kaudu enamiku oma vägedest, jättes kogu tehnika sakslastele. Arvati, et Hitler uskus, et tal olevat võimalus Inglismaaga leping saavutada, et saada mandril vabasid käsi ja selle tõttu ei pommitatud tule all evakueeruvaid inglasi. Inglismaal saab alguse vaherahu mittetunnistav liikumine Vaba Prantsusmaa, mille juhiks on Charles de Gaulle.