tagada rahvaste õigused ja vabadused. Pariisi rahukonverents: 18. jaan 1919 Pariisis, millest võttis osa 27 Saksa ja tema liitlastega sõdinud või suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Wilsoni laiahaardelise rahuplaani. Verailles rahuleping: Saksaga sõlmitud Versailles'i rahuleping, mis kirjutati alla 28. juunil 1919. Sellekohaselt pidi Saksa loovutama Prantsusele Elsassi ja Lotringi, samuti mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidele nagu Leedu, Poole ja Tsehhoslovakkia. Saksal tuli maksta reparatsioone sõja võitjatele. 1917 Venemaa: *rahutused sõjaväes *maj kaos *keisrivõimu autoriteedi langus *rahulolematuse üldine kasv *oktoobripööre- võimule tulevad bolsevikud, kes lubasid Venemaa sõjast välja tuua mida nad ka tegid 3.märtsil 1918 Bresti rahu. Tegelased: Schliefen- saksa sõjaplaani autor
1964 USA astub vietkongide vastu sõtta. 1968 USA presidendiks Nixon- sõja vietnamiseerimine. 1973 Pariisi rahuleping- USA lahkub, kodusõda jätkub. 1976 P-V võitis- kehtestati kommunism, Vietnami sotsialistlik vabariik, pealinnaks Hanoi. · Tagajärjed: USAl hukkus 50000 sõdurit. Vietnam ühines ja sai kommunistlikuks. · Külma sõja kajastus: Ideologiate kokkupõrge. Jaguneb: 1)Etapp 1950-54 USA annab Prantsusele nõu, kuidas sõdida (pr valdused). 1954 rahuleping- piir mööda 17ndat paralleeli. P-V toetas NKL ja Hiina, ainult relvadega. Pr loobus kolooniatest. 2)Etapp 1954-60 Algab kodusõda. USAs Eisenhoweri ja Kennedy aeg. 3)Etapp 1960-73 USA sekkub sõtta, 500000 sõjaväelast. Katsetasid uusi relvi (keemiarelvad, oli lauspommitamine). 1968 Song My veresaun- USAlased tapsid kõik maha (ka naised, lepsed). Inimlikkus kaotati.
väikeettevõtjate nõudmised võisid põhjustada sotsiaalse plahvatuse. Kõige kindlam viis leevendada ühiskonnasiseseid vastuolusid oli ette võtta suur üldrahvuslik ja populaarne sõda välisvaenlase vastu. Rahuaeg näis paljudele kui lõpmata igav argipäev. Maroko kriisid, sisu, põhjus. I kriis sai alguse Entente'i lepingu rakendamisega kui Prantsusmaa 1905. a esitas Maroko sultanime reformide projekti, mis tegelt oleks tähendanud nende allutamist Prantsusele. Saksa otsustas seda takistada. Saksa keiser Wilhelm II läks ise kohale ja pidas kõne, mida Prantsusmaa käsitles kui jõhkrat väljakutset. Kõnes kaitses sultani iseseisvust, nõudis kõigile kauplemiseks võrdseid õigusi ja kaitsta Saksa huve Marokos. Saksamaa sõja asemel nõudis rahvusvahelist konverentsi Maroko asjus, kuna sõda oeks saksas olnud ebapopulaarne. Kardeti et inglise või vene isegi läheb prantsuse poolele. Saksa laevastik oli aga algstaadiumis
"Rebaseromaan" sai tôlgete ja muganduste kaudu tuntuks pea kôigis Euroopa maades. Näiteks on saksakeelsele tôlkele tagasiviidav 1498. aastal Lübeckis ilmunud värssides rahvaraamat "Rebane Reineke", sellest ja mônedest muudest mugandustest lähtub omakorda Goethe samanimeline eepos (1793), mida mugandas Kreutzwald oma "Reinuvader Rebases" (1850). 10 12. Roosiromaan (prantsuseLe Roman de la Rose) on allegooriline prantsuse poeem. Teos on kirjutatud kahes osas. Esimese osa kirjutas 1230. aasta paiku Guillaume de Lorris, teise osa lisas 1279. aastal Jean de Meung. Autorid ründavad usupimedust ja rumalust. Sisu: Noormees näeb Roosi ja armub sellesse, kuid tal ei lasta seda noppida. Head ja halvad tegelased, nt lahke Tervitus, Suuremeelsus, Kaastunne, Keelepeks, Häbi, Hirm jms. Peategelasteks Loodus ja Mõistus
annaabi.ee 
