Tuuleenergia puhul oli toodud näiteid ka võimalike innovaatiliste lahenduste näol, mille omapära sõltus paljuski disainist ja üldisest turvalisusest ökosüsteemile. Diiselgeneraatoriga tootmine pole aga majanduslikult tasuv ja keskkonna osas aktsepteeritav variant, kuid lubaks toota elektrit sõltumata ilmast. Tuuleenergia põhise lahenduse leidmisel oli asjakohane tuua näiteks teise tuulepargi ja saare energiatootlikkus, mille abil sai töögrupp võtta malli ka Pranglil vajamineva energiatootlikkuse osas. Näiteid oleks võinud tuua ka teiste lahenduste näol, mis oleks andnud ainet võrrelda ja näha tegelikku energiavajadust ja selle tootlikkust. Töögrupp oli toonud erinevate lahenduste puhul välja nii tehnoloogia plussid kui ka miinused ja nende eripära koos kasutamisviisidega, kuid tehnoloogiate analüüsimisel jäi vajaka seadusandlikke riskide osa. Töö lõpus on grupiliikmed väljendanud oma lõpliku seisukoha
või pisikeses puumajas, pissil käisime metsa all ja õhtul istusime kõik koos kambaga lõkke ümber. Tagant järgi meenutades oli see mu elu üks mõnusamaid aegu. Eesti ei jõua saarte arvult kaugeltki Soome või Rootsi lähedale, kuid siiski on meil ka saari, mida ääristab meri, kus on võimalik leida rahu, istuda rannaliival ja maalida lõputult pilte merest ning päikseloojangutest. Sellised saared on näiteks Prangli ja Abruka. Nii Pranglil kui ka Abrukal olen käinud kunstilaagrites, need mälestused ja öised jalutuskäigud ei unune kunagi. Eesti asub Ida-Euroopa platvormil, mis ei ole eriti kõrgel merepinnast, seetõttu on meil palju rabasid ja soojärvekesi. Kaunites paikades on loodusenautlejate jaoks puhkealad ja matkarajad. Rabas on minu arvates kõige ilusam sügisel, kui loodus värvib kõik eri värvi, valmivad marjad ning uitavad ringi rabaloomad. Eestis voolab ka rohkelt jõgesid, mille kaldail
Prangli, Aksi, Pedassaar, Haldi, Saartneem (Kuradisaar). Valdavat osa Naissaarest katavad mustikamännikud, esineb nõmmemetsa, laanekuusikut. Tähelepanuväärne on saare idaosas Taani Kuninga aed, kus puurindes kasvavad pärnad ja vahtrad. Aegnast umbes 70% on kaetud metsaga, sellest männikuid 59%, kuusikuid 26%, mustlepikuid 10%, kaasikuid 5%. Liivastel randadel kasvab siin ja mujal kurdlehine kibuvits. See on põhjuseks, miks Kuradisaart on kutsutud ka Roosisaareks. Pranglil vahelduvad metsad niitudega. Domineerivad nõmmemetsad. Lääneosas on laialdasi rannaniitusid, eriti iseloomulikud on klibutarnaniidud. Pedassaarele on tüüpilised sambliku- ja kanarbikumännikud. Haruldastest liikidest kasvab siin merikapsas, see on selle liigi absoluutne põhjapiir. Loomastik Lahemaa koos lõunas liituva Kõrvemaaga on loomadele, eriti suurimetajatele omamoodi pelgupaigaks.
Lokno) ja tektoonilised rikked (Aseri, Ahtme jt.) 4. Eesti geoloogilised ajastud ja ladestud. Pealiskorra vanimaks stratigraafiliseks üksuseks on vendi ladestu (125 m paksune). Umbes 650-550 miljonit aastat tagasi aguaegkonna lõpul kattis Põhja- ja Kirde-Eestit magedaveeline veekogu. Selles veekogus settisid nii jämedateralised liivad kui savid (vendi ladestu). Vendi avamusala on vaid Soome lahe põhjas, mõnel saarel (nt. Pranglil) ning Lahemaa pls. põhjatippudes pinnakatte all. Kõige täiuslikum ja paksem on Vendi ladestu läbilõige Kirde- Eestis. Lääne- ja Edela-Eestis Vendi kivimid puuduvad. Seal oli sel ajal kas maismaa või on kivimid peale kujunemist kulutatud ja ära kantud. Vendi ajastust pärinevad jämedateralised liivakivid ja savid on tekkinud peamiselt aluskorra kivimite murenemisel. Vendi kivimid on kõikjal kaetud hiljem tekkinud settekivimitega ja neid ei ole võimalik maapinnal näha.
annaabi.ee 
