vormielementide, on-verbi, mitmesuguste korduvate osade jms väljajätteid, nt. Igal linnul [on] oma laul. Samas varieerub vanasõnazanri enda piires vanasõnas olevate sõnade arv tublisti on nii kahe- kui ka viiekümnesõnalisi ütlusi. Kõige sagedamini esineb aga 6-sõnalisi vanasõnu (20% kõikidest juhtudest). Üldse domineerivad eesti repertuaaris vanasõnad, milles on 4-8 sõna (umbes 80%). (A. Hussar, A. Krikmann, I. Sarv 1984 ,,Vanasõnaraamat" lk 5) 2 Vanasõnad on tervikuna praktitsistlik tarkus ja üldine filosofeerimine maailma asjust ei kuulu nende esmaülesannete hulka. Siiski on vanasõnade seas ka päris kõrgel astmel tehtud üldistusi, nt põhjuslikkuse, asjade sarnasuse ja erinevuse, aja toime jm kohta. Teisalt on perifeersemadki osad vanasõnafondist omal moel inimkesksed. Peale rahvaeetika ja filosoofiliste algmete on vanasõnadesse kätketud rohkesti ka mitmesuguste konkreetsete teadmiste ja arvamuste elemente eelkõige
Kõige kesksemad on vanasõnades kaks laia sisuala: 1) üldised teotsemisstrateegiad: ütlused tööst ja hüvitusest, virkusest ja laiskusest, varude kogumisest ja kulutamisest, targu ja rumalasti talitamisest, aja õigest kasutamisest; 2) inimsuhteid puudutavad strateegiad: eetilised normid suhtlemisel omasugustega ning endast vägevamatega; kõnelemisnormid (rääkimine/vaikimine, kiitmine/laitmine, siirus/silmakirjalikkus); perekonnaeetika. Vanasõnad on tervikuna praktitsistlik tarkus ja üldine filosofeerimine maailma asjust ei kuulu nende esmaülesannete hulka. Siiski on vanasõnade seas ka päris kõrgel astmel tehtud üldistusi, nt. põhjuslikkuse, asjade sarnasuse ja erinevuse, aja toime jm. kohta. Teisalt on perifeersemadki osad vanasõnafondist omal moel inimkesksed. Peale rahvaeetika ja filosoofiliste algmete on vanasõnadesse kätketud rohkesti ka mitmesuguste konkreetsete teadmiste
Kuna aga ühiskonnad on tsiviliseeritud, siis loomulik ei ole täna enam võimalik. Ega vanasti ka päris polnud. Aga loomulikud ja looduslikud võivad ikkagi olla inimlikumad või väheminimlikumad. Diktatuuris on asi karmim, demokraatias on asi lihtsam. Mõtlejad valgustusajal saavad aru, et senine elukorraldus ei vasta looduse seadustele. Senine aristokraatilik agraarne tootmisvorm ei vasta industriaalsele. Uus oli ju industriaalne elukorraldus- materjaalne ja praktitsistlik, aga see polnud niivõrd ikkgi ühiskonnas olemas. Aristokraadi käe all elamine on oma aja ära elama ja tuleks teha midagi loomulikumat ja õigemat. Valgustuslik mõtlemine ei tekkinud tühjale pinnale- seal oli 17. sajandi mõtlemine all. Valgustusliku mõtlemise alustoeks ja autoriks-filosofiks, kelle mõtteid kajastub valgustuses, on inglise mõtleja John Locke. Ta oli 17. sajandi filosoof.Tema mõte:" Loomulik olek
annaabi.ee 
