Rinnapiim on happelisem kui vereplasma, seega erituvad sinna paremini aluselised ained. Imendumist mõjutavad faktorid Lahustamisviis (vesi, õli, suspensioon jne.). Tingimused lahustamiskohal (pH). Kontsentratsioon (kõrgema kontsentratsiooni puhul on kiirem). Manustamiskoha verevarustus, soojus, füüsiline töö, vasokonstriktorid. Manustamiskoha pindala (peensool, kopsud). Biosaadavus Retseptoriteni (või verre) jõudnud ja manustatud ravimi koguste suhe %-des. Praktiseerivat arsti huvitab see rohkem kui imendumine. Mõjustavad imendumine, metabolism ja jaotumine. Määratakse kontsentratsioonikõvera aluse ala põhjal. Intravenoossel manustamisel on biosaadavus 100%. Jaotumine Pärast imendumist jaotub ravim interstitsiaal- ja ekstratsellulaarvedelikes. I faasis koguneb ravim hea verevarustusega kudedesse nagu süda, maks, neerud ja aju. II faasis jaotub lihastesse, seedetrakti ja nahka, III faasis rasvkoesse. Jaotusruumala e
aktiveerida ehk potentseerida. Patsiendile väljastatakse homöopaatiline ravim tavaliselt väikeste suhkrupillide kujul (Vikipeedia 2009). Homöopaatia toimimise kontrollimiseks on läbi viidud mitmeid uuringuid. Mõnes uurimuses on homöopaatiline ravim osutunud platseebost tõhusamaks, mõnes mitte. Kriitikud nimetavad homöopaatiat pseudoteaduseks ja pettuseks, mille väited on vastuolus füüsika ja keemia tuntud seadustega. Sellegipoolest arvatakse maailmas olevat u 550 000 praktiseerivat homöopaati, kõige rohkem Euroopas ja Indias (300 000) (Vikipeedia 2009). 2.2.2 Analüüs 1) Ähmane või ümberlükkamatu väide- Ravimite testimisel kasutatakse tavaliselt meetodit, kus potensiaalset ravimit võrreldakse millegagi millel ei ole effekti ehk platseeboga. Platseebo näeb välja täpselt nagu uuritav ravim. Katsealused ei tea, kas nad said ravimit või platseebot enamasti ei tea isegi arstid, milline patsient, mida sai.
· Maailmavaade: inimesed räägivad sama keelt, kuid keda eristab maailmavaade. Näiteks Balkan, serblased, bosnialased, horvaadid, igal oma usk. Ainult maailmavaade defineerib neid. Maailmavaade võib ühendada ka väiksema kokkupuutega kultuure. näiteks kristliku kultuurikandjad- perekonna organiseerimise süsteem. Nt agnostikust kristlane võib väiksema künnise tagant mõista praktiseerivat kristlast, kui agnostikust moslem ei saa kristlasega nii hästi läbi. nt. Bunuel rezisöör, oli küll väga ateistlik, kuid tema filmid on väga läbi põiminud katoliiklikust kultuurist. · poliitiline korraldus: katoliiklike riikide korraldus on üksteisele lähemal. diktaatoritega riigid ja nende kodanikud saavad üksteisest paremini aru. · sotsiaalsed eelarvamused: rassistlikud eelarvamused ühendavad inimesi üle