võimalik, siis samuti välismaalastega. Riigikeel on riigi oluliseks tunnuseks. Mõned riigid ei ole suutnud säilitada oma kultuuri ja on kasutusele võtnud kas mõne suur-või naaberriigi keele. Eesti keel on väga ainulaadne ja ilus keel. On imestatud, kuidas me küll niimoodi sõnu eraldame ja kuidas meil küll nii keeruline keel saab olla. Meie ise aga oleme selle sündides kaasa saanud ning haridust omandades täiustame ja praktiseerime sõnavara ja arendame suhtlemisoskust. Eesti riigis on hea töökoha nimel vaja omandada ka erinevaid võõrkeeli. Meie riigi puhul on nendeks keelteks inglise ja vene keel. Minu arvates tuleks rohkem tähelepanu pöörata suhtlemisele, kuid muidugi tuleb osata ka korrektselt kirjutada. Eestlased on kohati väga napisõnalised ja tagasihoidlikud. Leian, et suhtlemine rikastab maailmapilti ja annab julgust.
õpilaste vahel, tekib ka nii õpilase ja õpetaja kui ka õpetajate endi vahel. Probleemi põhjuseks ongi see, et ei vaevuta kõike rahulikult ära rääkima. Tegelikult konfliktide lahendamisel ei olegi midagi keerulist, me ise mõtleme endale olukorrad palju keerulisemaks kui nad tegelikult on. Kunagi ei tuldagi selle peale, et kõige lahendus võibki olla lihtne rääkimine, mis ei tohiks meist kellelegi raskusi valmistada, ammugi mitte koolis, kus me iga päev praktiseerime rääkimist erinevate inimestega ja erinevates olukordades olles.
kaasamine ajaloo-alasesse analüüsi. Vähemalt tollal ei kasutanud ajaloolased oma töödes semiootikat ega huvitunud erinevatest kommunikatsiooni ja tõlgendusviisidest. Ma leian, et just semiootiliste käitumiste, st mõistmise, tõlgendamise ja kommunikatsiooni analüüs aitab meil paljuski mõista Ameerika vallutamise käiku. Eraldi võiks esile tuua Cortési omalaadset semiootilist geniaalsust, kes leiutas uusaegse semiootilise sõja, mida me praktiseerime veel tänapäevalgi." Kokkuvõte Kultuuriajaloo ja kultuurisemiootika dialoog on üks võimalikke kultuuriajaloo uusi arengusuundi, mis olulisemas osas alles ootab teostamist. Kõige viljakam tundub dialoog Tartu-Moskva semiootikakoolkonna (eeskätt Lotmani ja Uspenski) tööde ja uue kultuuriajaloo vahel. ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ Kultuuriajaloo väljakutsetest
toimub (tuul, päike, loomad, taimed). „Sööme ökoloogilist, tervislikku toitu, toodame väga vähe prügi, kasutame looduslikke või kauakasutatavaid materjale, et ehitada mängumajasid või mänguasju, meil on komposttualett ning püüe austava kommunikatsiooni suunas. Kuna lasteaias ja ka enamikes kodudes praktiseeritakse loodussõbralikku elu, siis lapsed harjuvad sellega ära ning teavad, mida see tähendab. Ainult mõnikord me räägime sellest, põhiliselt me praktiseerime seda. Eelmisel nädalal korjasime me mahavisatud prügi tee peal, märtsis istutasid lapsed lilli, käime väikestel jalgrattamatkadel ja kasutame maalimiseks, joonistamiseks ning kleepimiseks loodussõbralikke vahendeid.” (Christiane Oberdorf, Sieben Lindeni lasteaia õpetaja) Vanemate kaasatus haridusse • Millisel moel osalevad kogukonnaliikmed ja vanemad laste hariduse omandamisel? Kuna metsalasteaias veedavad lapsed vaid osa päevast, siis ülejäänud osa päevast
annaabi.ee 
