Teadmuse tekitamise protsess - millised on elemendid, mida kehtestada pärandina, see on valdkond, kus on olulised etnoloogid ja folkloristid, on kogunud elemente eelkõige maaelanike argipäevast, et neid jäädvustada. Valitud on neid, mida on peetud atraktiivsemateks, loomingulistemaks. Võimalik konfliktisituatsioon kes klassifitseerib, korraldab mingi nähtuse, praktika jagamise pärandina. Kelle initsiatiiv. Kellele kuulub vaimne pärand? Negatiivsed tagajärjed praktiseerijatele. Eksperdid ja eliit. Need, kes on oma huvidelt ja ideedelt seotud kultuurpärandiga ja kujundavad seda. Eksperdid ütlevad, mis on ehe, võlts, säilitamist väärt. Oluline on mõelda, kelle seisukohast on teatud valikud tehtud? Puhtuse ja hübriidsuse probleem. Seatakse esile enamjaolt puhtuse elemendid, et ei oleks segatud värve, piirjooni, vaja on luua, esitada selget päritolu, narratiivi, mis näitab selgelt seoseid ja ka omandisuhteid, kellele kuulub kultuuripärand
mitte uuringu tulemeid, vaid protsessi ennast. (lk 17) 1.4 Reflektiivne praktiseerija Reflektiivne praktika üritab ühendada uurimistööd ja praktikat, mõtet ja tegevust ühte uuringu raamistikku, mis hõlmab endas praktikat, ning mis teadvustab praktiseerija kindlaid teadmisi. Tagasivaatav mõtisklus (mõtisklus tegevusest) on üldiste uurimisprotsesside - arvustuse, hindamise ja analüüsi kriitiline uurimisoskus ja osa. Mõtisklus tegevuse ajal on professionaalsetele praktiseerijatele omane tegevus, mis hõlmab mõtisklemist selle üle, mida me teeme, ning tegevuse ajal selle ümberkorraldamist. Praktiseerijast uurija on keegi, kes töötab mingil kindlal alal ning viib samal ajal läbi uurimust, mis on tema tööga seotud. Oluline on alati oma uurimistöösse kriitiliselt suhtuda. (lk 22-23) 1.5 Kõrgemate kraadide läbiviidud uuringud metodoloogilised lähenemised Siiani ettevõetud uurimuste alusel on võimalik välja tuua praktikal põhinevale uurimistööle
Elysion Olümpose mäe tipus asuv paradiis; sinna pääsevad erilised valitud hinged. Seal olles on hinged teadvusel, elavad igavesti head elu. 7.-6. saj eKr surmajärgse eluga seoses tekkinud kultused: Dionysose kultus Peeti müsteeriumeid ehk kultustalitusi, mis on mõeldud vaid valitud seltskonnale; kui inimene neis osaleb on tal jumalaga eriline side ning ta pääseb pärast surma Elysionisse. Müsteeriumite praktiseerijatele oli oluline vaid elu pärast surma. Orfism Orfeus tõi allilmas käies kaasa salateadmised ning hakkas neid õeptama valitud inimestele, orfikutele. Ta väitis, et oli lapsjumal Dionysos-Zagreus, keda titaanid tahtsid hävitada ning kui nad ta koopast välja meelitasid kiskusid nad tema lõhki ja sõid ära. Karistuseks tuhastas Zeus titaanid piksenoolega. Sellest tuhast tehti inimesed. Usk hinge taaskehastumisesse. Inimese eesmärgiks on