Leidsid 6 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Praktiline töö lõngade/niitide kohta". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lõng, näidis, eellõng, niit, segust, lõngade, korrutamisel, metall, armeeritud, südamik, heie, kiududest, toorlõng, puuvillane, linane, seebikivi, naoh, moodustav, lõimelõngad, kangasNäidis Pilt Nimetus Kirjeldus Ühekordne lõng Staapelkiududest staapelkiududest kedratud lõng, korrutamata. Ühekordne lõng Peen, väikese filamentkiududest tugevusega, kuuluvad kompleksniitide ja köisikute koostisse. Kordistatud lõng Koosneb kolmest lõngast, mis on ühendatud ilma keeruta.
Lühikestest STAAPELKIUDUDEST staapelkiududest kokku LÕNG keerutatud ühekordne lõng. Pikk peenike ja väikse FILAMENTKIUDUDEST tugevusega üksikniit LÕNG (mononiit). Kordistatud lõng koosneb kahest või enamast KORDISTATUD LÕNG lõngast, mis on omavahel ühendatud ilma keeruta. Ei ole nii tugev ja ühtlane kui korrutatud lõng. Saadakse kahe lõnga ühendamisel kokkukeerutamise teel. Tugevus on suurem KAHEKORDNE ühekordsete lõngade KORRUTATUD summaarsest tugevusest. On ühekordsest longest
Juhendaja: Diana Tuulik Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2014 Näidis Pilt Nimetus Kirjeldus Ühekordne Lühikestest staapelkiududest staapelkiududest lõng kokku keerutatud ühekordne lõng. Ühekordne Pikk peenike ja filamentkiududest väikse tugevusega lõng üksikniit (mononiit). Kordistatud lõng Koosneb kahest või enamast lõngast, mis on omavahel
KANGAD JA KANGASTEGA SEOTUD TERMINID Kangad erinevad üksteisest olenevalt: millistest tekstiilkiududest nad on valmistatud nt puuvillane, sünteetiline. kanga või lõngade eelnevast töötlemisest bukleeriie, krepp. valmistamisviisist kootud, pressitud. kuidas on kangast töödeldud või viimistletud pärast kudumist. Kangaid valmistatakse mitmel erineval viisil: Telgedel kootud kangad - enimlevinud kangad Silmuskoelised kangad - trikotaazkangad Mittekootud kangad - kokkupressitud ja õmmeldud, liimitud, nõeltöödeldud. Kangale antav nimetus võibki sõltuda eelnevast, kuid tihti tuleneb hoopis esmavalmistaja
poolest tublisti paremad looduslikest kiududest (Iseasi kas see on hea ja kus see on hea). Neid kiudusid värvitakse tavaliselt juba valmistamise käigus värvaine lisatakse otse massi, millest vastav kiud tehakse. Sellised massis värvitud kiud on absoluutselt värvikindlad. Sünteeskiud jäävad looduslikest kiududest maha hügieenilisuse, sageli ka soojapidavuse poolest. Kuna sünteeskiud on väga siledad ja ühtlased, siis selliste kiudude kedratud lõng on kale ning ei ole küllalt kohev.Selle vea parandamiseks on kõige parem võte lõigata kiud lühemaks sama pikaks kui puuvilla või villakiud. Sellist kiudu nimetatakse STAAPELKIUKS. Et lõng veelgi kohevam tuleks, kasutatakse peale staapelkiudude (ka tehiskiudude) staapeldamisel veel muudki: kiud aetakse kuuma õhu joas krussi, nende pressimiseks tehakse filjeeri avad mitte ümmargused vaid näit. tähekujulised
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.