· Kutseõppe ebapiisav rahastamine. Tänaseks on TKHK Eesti suurim kutse- ja täiendõppekeskus, kelle põhitegevuseks on võimaldada õpilastele kutseõpet põhikoolis ja gümnaasiumis, kutseõpet koolikohustuse ea ületanud põhihariduseta isikutele, kutseõpet põhihariduse baasil, kutsekeskharidusõpet ja kutseõpet keskhariduse baasil. Läbi viiakse kutsealast eelkoolitust ja täiskasvanute tööalast koolitust, lisaks korraldatakse karjäärialast nõustamist. Samuti on kool praktikabaasiks paljudele koolis õpetatavatele erialadele. Pakutavad tooted ja teenused erinevad osakondade lõikes, neil peatutakse pikemalt mikrokeskkonna analüüsi käigus. Kuna õpilane sooritas organisatsiooniõppe praktika majutusteeninduse õppebaasis siis peatutakse TKHK Hotelli tegevusel pikemalt. Tartu Kutsehariduskeskuse Hotell on avatud 11. veebruaril 2010. Hotell asub õpilaskoduga ühe katuse all. Hotellis on 20 standartklassituba, 20 apartment-tüüpi tuba ja 2 juuniorsviiti.
direktori akadeemik Aksel Kipperi (19071984) järgi. Enam kui 30 aasta jooksul on see teleskoop olnud Eesti astronoomide tähtsaimaks vaatlusriistaks. Vaadeldakse peamiselt muutlikke tähti, pearõhk on spektraalvaatlustel. See on Põhja- Euroopa suurim teleskoop. Eeliseks on pikkade vaatlusseeriate võimalikkus talveöödel. Teleskoobi kasutusvõimalusi piirab kehv astrokliima ja selgete ööde vähesus. Seade on väga heaks praktikabaasiks Tartu Ülikooli astronoomiatudengitele. (11) 2 Foto 22. Akadeemik A. Kipperi nimeline 1,5-m teleskoop on valmis. Autor teadmata, koht teadmata, aeg teadmata. Allikas http://www.aai.ee/muuseum/Kasikirjad/HTML/index.html? teadustartuobservatooriumis.htm Akadeemik Jaan Einasto kirjutab: ,,1963. aastal oli tähefüüsika- alaste uurimuste arendamine jõudnud niikaugele, et otsustati
tegema grupitööd koolis kiusatud laste ja nooretega, et nad saaksid omandada oskusi ja teadmisi, mis aitaksid neil enesekindlamalt, julgemalt ja riskialtimalt tulevikule vastu minna. Tugikeskus korraldab koolitusseminare -- nii linnasiseseid kui vabariiklikke, nii kodumaiste kui ka välismaiste koolitajatega. Näiteks viis hollandi lastepsühholoog Han Spanjaard 2001.a sügisel läbi koolituse "Kompetentsuse mudel". Õpiti käitumisprobleemidega lastega toimetulekut. Samuti on keskus praktikabaasiks TÜ sotsiaalteaduskonna üliõpilastele. Tugikeskuses on ainulaadne väärkohtlemist käsitlevate materjalide kogu. Siinsete jõududega on esmakordselt Eestis välja antud raamat "Lapse väärkohtlemine" (tõlgitud ka vene keelde) ning mitmeid üldharivaid voldikuid, näiteks: "Ära raputa imikut", "Perevägivald" jt. Kõige sagedamini pöörduvad tugikeskusesse lapsed ise, vahel tullakse koos vanematega ja vahel on neil soovitanud keskusesse pöörduda sotsiaaltöötaja, õpetaja,
12 haritud erialaspetsialistide käes. Lähenemine toimus kahesuunaliselt ühelt poolt nõuti arstidelt üha enam teadmisi inimkehast, patoloogiaõpetusest jms-st, teisalt tekkis üha rohkem haritud kirurge, ämmaemandaid jne, keda valmistasid ette spetsiaalselt selliste kitsamate erialade jaoks loodud riiklikud õppeasutused (kirurge nt vajasid armeed). Ülikoolid viisid üha enam õpet kliinikusse (ja hankisid seetõttu endale praktikabaasiks haiglaid), teisalt taipasid haiglad eneste potentsiaali ning asusid ise huvitatutele kursusi läbi viima. Lühemaid kursusi asusid läbi viima ka ülikoolid, mõeldes neile, kel polnud raha või aega (töötamine nt kirurgina) läbida kogu mahukat mitmeaastast kursust. Kursusi asusid korraldama ka kirurgide tsunftid. Meditsiinihariduse muutumine mitmepalgeliseks tekitas vajaduse seda põhjalikumalt korraldada. Tekkis ühtlustatud lähenemine õppekavale ning lähtuvalt õppekavade võimalikust
annaabi.ee 
