Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"praksuvad" - 3 õppematerjali

10 luuletust
4
docx

10 luuletust

tapuritv täis lambiridu. Aga mõnikord, kui öö Aiapidu! Aiapidu! aegamööda kulub, istub sahtliserval ta Õhtu avab sultan Kõrvits, ja ulub. nägu kumamas kui tõrvik, pisut rasvane tal lõug on. ,,Ära ulu, ole kena!" Aplodeerib kogu õukond. ütleb vanaema. Hernekaunad praksuvad, hernekepid naksuvad. Kõristades kastanjette, astub krahvlik Kastan ette. Elegantne reveranss. Järgneb tomatite tants. Paksuvõitu, munajad, peagi palgeist punavad. Õunapoisid hopp ja hopp hüppavad ­ seal käib galopp. Loozis vihast sinakat kohata võib ninakat paksu baronessi Peeti ­ temast vähe lugu peet! Porgandite divisjon valveseisus rivis on, sirge iga püksiõmblus. Näod on ülikutel tõmbund naeratusse säravasse ­

Eesti keel → Eesti keel
20 allalaadimist
Puuviljad ja pähklid
26
docx

Puuviljad ja pähklid

Tänapäeval levinud peamiselt Vahemeremaades, Itaalias, Hispaanias, Portugalis, Kreekas, Küprosel, Iisraelis, Marokos, samuti USA-s. Mandlid kasvavad õunapuu suurustel ja kujuga puudel. Mandlipuu on luuviljalistest bioloogiliselt kõige lähedasem virsikupuule. Kui enamasti kõikidel luuviljalistel on söödav osa luuümbris ehk viljaliha, siis mandlil on söödavaks osaks seemnetuum. Tuntakse magusaid mandleid ja mõrumandleid. Magusate mandlite alaliigiks on nn praksuvad mandlid, millel on eriti poorne ja kerge praksuga purunev koor. Et need mandlid oleksid võimalikult heleda ja pehme kestaga, töödeldakse neid väävelhappega. Mõrumandlid on eelmistest välimuselt raskesti eristatavad. On vaid mõnevõrra väiksemad ja teravama tipuga. Sisaldavad mürgist sinihapet. Seetõttu on tooreste ja töötlemata mõrumandlite söömine tervisele ohtlik. Mõrumandlitest valmistatakse mõrumandliõli.

Bioloogia → Bioloogia
9 allalaadimist
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

kes seda ära on teeninud. Ta peaks lugema Kölni Salvianuse * nelja raamatut i Nagu mesilaste! geomeetria* (lad. k.). 453 «Adversus avaritiam» '. Tõepoolest, ta on väga kitsarinnaline literaatide suhtes ja ta võib metsiku julmusega hakkama saada. Ta on nagu käsn, mis rahvalt raha imeb, ta rahalaegas on haige põrn, mis paisub kõigi teiste elundite arvel. Sellepärast muutuvad kaebused raske aja üle nurinaks kuninga vastu. Selle vaga, jumalakartliku valitseja all praksuvad võllad poodutest, tapapakud maanduvad verest, vanglad aga on lõhkemas nagu liiga täissöönud kõhud. Uhe käega kuningas võtab, teisega pooma tõttab. Ta on emand Soolamaksule ja isand Võllale eestkostjaks. Suurtelt sakstelt võetakse eesõigused, väikestele veeretatakse alatasa uusi koormaid selga. See valitseja ei tunne milleski mõõtu. Mulle ei meeldi see monarh. Aga teile, õpetaja?» Mees mustas laskis lobisejal poeedil laterdada, ise aga võitles ta tugeva voolu vastu ses

Kirjandus → Kirjandus
109 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun