06.2014 Tartu Eveli Kiis Kutseõpetaja II aasta Mis on praimine? Praimimine ühe (alavälise) stimuli mõju teisele stiimulile reageerimisele. Praimimist võib seletada leviva aktiivsusena seosevõrgustikes. Praimimine võib seeläbi muuta mitmesuguste kognitiivsete struktuuride (mõistete, skeemide, ideede, mälestuste jms) aktiveerumise tõenäosust. Praimimine alavälise infotöötlus. Afekti praimimine Must nägu ilus "ilusa" valents? Valge nägu kole "koleda" valents? Otsuse praimimine Ankurdamine on eelaktiveeritud arvu mõju arvulistele hinnangutele ja otsustele.
Parem seotud rohkem episoodilise mälu taastamisega kui vasak. Mis on implitsiitne mälu ja millised on implitsiitse mäluga seotud ajupiirkonnad? Too mõni näide, kuidas seda hinnatakse. Mitteteadlik ja tahtmatu mälu – õpitud oskused, tingitud reaktsioonid ja lühiajalised tegevused nt keel, motoorsed oskused (rattaga sõitmine) jms. Pigem alt-üles. - Hõlmab enda all ka praimimist. Stiimul mis muudab närvisüsteemi tundlikuks sama või sarnase stiimuli hilisemale testimisele. Ajupiirkonnad – kogu ajukoor ja basaalganglionite struktuurid. Väikeaju ja sellega seotud motoorsed piirkonnad (premotoorne koor, taalamus) - Motoorne koor – eksperimentaalsete uuringutega on leitud et Implitsiitse teadmise omandamine nõuab motoorse korteksi plastilist ümberorganiseerimist mis eksplitsiitse õppimise korral ei ilme.
mõõtmine. Ideaalne väide Selge sisuga Ilma faktilise lisainfota Ilma stereotüüpideta Ühedimensiooniline Kokkusobiv teiste väidetega Eksplitsiitne vs Implitsiitne mõõtmine E: arvamustes avalikult väljendatav hoiak. I: teadlikult mittekontrollitav valmisolek. Sel puhul ei küsita katseisikult uurimisaluste objektide kohta otse, vaid tehakse seda varjatult, kavalalt, vastajale teadvustamatult. Vaadatakse reageerimise kiirust, hinnagut, kasutatakse praimimist e kruntimist. Meetod vähendab teadliku valetamise probleeme, testi täitmine tundub uudsem. Praimimise probleem on see, et katseisikul tekkib õppimise efekt. Implitsiitsete assotsiatsioonide test: reaktsiooniaegadel rajanev test. Hoiakud ja käitumine LaPieri katse (1934) tema ja hiinlastest paar Kõik me soovime et hoiakud vastaks käitumisele ja vastupidi. - käitumine võib muuta hoiakut - käitumine väljendab hoiakut - hoiaku põhjal saab muuta käitumist
annaabi.ee 
