Nt: vanem venda vennikene Assonants- sama vokaali kordumine Nt: Aus Ants abistas ahvi Allinteratsiooni kasutakase enamasti assonantsiga koos ja nad moodustavad algriimi. Nt: karjapõli kadakane, orjapõli ohakane Anagramm- tähemäng, tähtede ümberpaigutus sõnas või lauses kus saadakse uus sõna Nt: isa-asi, sai-ais Palindroom- edasi-tagasi üks ja see sama mõte Nt: aias sadas saia Onomatopoeetilised sõnad- loodushääli jäljendavad sõnad Nt: Paar prahvangut veel rõõska äikest: Mürr-mürr, mürr-mürr! Trahh, trahh! (Visnapuu kolmas kiri Ingile) Riim- sõna reeglipärane kordumine. Eristatakse alguse-, sise- ja lõppriime. Silpide arvu poolest eristatakse meesriime(ühesilbilised), naisriime(kahesilbilised) jne.j asetuse järgi on täisriim (aabb), süliriim (abba), ristriim (abab). Häälikulise koostise järgi eristatakse: Täisriim ehk puhas riim Nt: noorus-voorus
Mul enne oli Ene. Või Ene nüüdki. Mõlemad mo südamelle kallid. Nüüd on veel Ing. Kas Enet oma kõrval sina sallid? Oo, armas tütarlaps, oo käoorvik viieleheline! See kevad nii, et Issand heida armu! Kolmas Kiri See aasta tuleb kevad teisiti, tiu-tiu! ja teisiti, see aasta teisiti, ja kevad teisiti ja tuleb teisiti, tiu-tiu! ja teisiti ja hoopis teisiti. Nii palju naeru, linde lille't hoi! Ja päikest, meeletumalt päikest. Ih ah ah haa! ah haa! Ih ah! Oh oi! Paar prahvangut veel rõõska äikest: mürr mürr! mürr mürr! trahh! trahh! Lööb lahti hõbedase paju koor. Võin teha tuhat tuhat pilli. Tuul, puud ja ööbikud on koor. Saan lututa mo sõrmed sadavilli: tuut tuut! tutt tutt! tuut tuut! Kõik metsad, niidud ainult hullata! Sind magatan siinsääl kui susi. Kui palju õhtu päev võib kullata, sa jagada võid kallistusi: tiu tiu! tiu tiu! Ssu ssu! Ja öö on ainult väike valgusring, mis kiusab, kutsub, igatseb ning veab mind laulikut ja sind mo Ing
et mingit mõistet väljendatakse mingi häälikukombinatsiooni kaudu. (auh, vs bark, vs vaf) Visnapuu onomatopoeetilised väljendid. See aasta tuleb kevad teisiti, Tiu-tiu ja teisiti, see aasta teisiti, Ja kevad teisiti ja tuleb teisiti, Tiu-tiu ja teisiti ja hoopis teisiti. Nii palju naeru, londe, lolli't hoi! Ja päikest, meeletumat päikest. Ih-ah-ah-haa! Ah-haa! Ih-ah! Oh-oi! Paar prahvangut veel rõõska äikest Mürr-Mürr! Mürr-mürr! Trahh-trahh! 8. nov. 05. a. Luule jaotub värsiridadeks. Värsiridade lõpus olevatel sõnadel on suur tähenduslik rõhk. Siire kui lõhutakse loomuliku lausetakti ja viiakse mingi sõna üle (J. Kaplinski ME PEAME JU VÄGA TASA KÄIMA) Mu juurde tuli vihmavarju käevangus hoidev välismaa teatraal (Jüri Üdi) Kuidas erinevad luule- ja proosa informatiivsused. Umberto Ecco ja J. Lotman on uurinud
Tekkisid meelespidamise lihtsustamiseks. Karjapõli kadakane, orjapõli ohakane. Anagramm- tähemäng, tähtede ümberpaigutus sõnas või lauses, kus saadakse uus sõna isa: asi, sai, ais palindroob- edasi-tagasi sama mõiste aias sadas saia; toonela vetel olete vale noot; madam, I'm Adam; onu thaal(Uno Laht); laman baaril(Ilmar Laaban) onomatopoeetilised väljendid- loodushääli jäljendavad "Paar prahvangut veel rõõska äikest: mürr-mürr, mürr-mürr! Trahh-trahh!" (Visnapuu "3. kiri Ingile") riim- sõna reeglipärane kordumine. Alguse-, sise- ja lõppriim; silpide arvu järgi meesriim (1-silbiline) ja naisriim (2-silbiline); asetuse järgi paaris-, süli- ja ristriim; häälikulise koostise järgi täis- e puhas riim: voorus-noorus, homonüümriim: jõin teed-käisin teed, ird- e ebatäpne riim: Hiina-piinad, konsonantriim: rinda-randa,
annaabi.ee 
