LIIGIKAITSE Liike ohustavad: · Elupaikade killustumine v hävimine kultuurmaastiku laienemise tõttu · Metsaraie ja mereloomade ülepüük · Keskkonna saastamine (keskkonna mürgid, heitmed vette ja õhku, jäätmetega prahistamine) · Liikidega äritsemine · Kohalikele liikidele on suureks ohuks tahtlikult v tahtmatult sisse toodud liigid (Ameerika naarits, karuputk, Austraalias ja Helsinkis jänesed) · Inimene on hävitanud täiesti v peaaegu paljusid kahjuriteks peetud liike (kanakull) Kaitsealuste liikide kaitsekategooriad: · 1. kaitsekategooria kuuluvad liigid, mis on Eestis haruldased, hävimisohus ja mille väljasuremine Eesti looduses on väga tõenäoline.
· Järvede lõikes on veetaseme langus erinev, enamasti 1-7 meetrit; kõige suurem on see Liivjärves 7,2 m. · Rohke pinna- ja põhjavee tarbimine on kaasa toonud järvede eutrofeerumise. Konsu järvest pumbatakse vett Kohtla-Järve keemiatööstusele ja Kohtla-Järve linnale. Keskkonnaprobleemid (EL 2012) Inimtegevuse otsene mõju · Järvestikku mõjutab oluliselt ka hoolimatute puhkajate vett reostav ja tuleohutust eirav tegevus: prahistamine, tallamisega kaasnev pinnase vette kandumine, loomulike vajaduste rahuldamine ja pesemine järvevees ning autode pesemine kallastel. · Selle tagajärjel muutub puhas ja läbipaistv vesi häguseks ning lisandunud mineraalained soodustavad veetaimede liigset kasvu. Inimtegevuse otsene mõju Põhitegurid, mis parajasti mõjutavad Kurtna piirkonna loodust · Põlevkivi kaevandamine: Estonia, Viru ja Ahtme (suletud) kaevandus, Sirgala ja Viivikonna karjäär.
● Põllumajandusliku tegevuse hääbumine ● Liiga intensiivne põllumajandustegevus ● Reguleerimata raided ● Reguleerimata maavarade kaevandamine ● Jäätmete ladustamine LOODUSMAASTIKUD ● Reguleerimata raied ● Uute kuivendus-süsteemide rajamine ● Maavarade kaevandamine ● Ehitiste, teede, õhuliinide rajamine ebasobival viisil ● Prahistamine Maastiku taastamistööde protsess ● Probleemi määratlemine ja projekti eesmärgi püstitamine ● Taustinformatsiooni kogumine ● Varasemate analoogsete projektide uurimine ● Paiga inventuur ja analüüs (kaartide analüüs, arheoloogilised kaevamised, paleorekonstruktsioonid, jne) ● Seadusandlike piirangute ja lubade vajalikkuse selgitamine ● Iga maastiku taastamise projekt on unikaalne – saame rääkida üldistest printsiipidest
Orgaanilised jäätmed, nagu heitveed põhjustavad hapnikuvaegust veekogudes, samuti tööstustest vette juhitud termiline vesi soojussaaste. Tööstuspiirkondades, tööstusettevõtete ja põllumajanduse tulemusel peamiselt veereostus. 10. Maastiku prügistamine ja illegaalne jäätmete ladustamine, jäätmekäitluse, sealhulgas ohtlike jäätmete käitluse korrastamatus Jäätmete ulaladestamine (maa prahistamine); seda põhjustab ebapiisavalt korraldatud jäätmevedu, inimeste vähene keskkonnateadlikkus, vähene järelevalve ja mõjusate majandusmehhanismide puudumine. Arvatavalt on valglinnastumine andnud oma osa risustamisele. Jääkreostuskolded (lendtuhk, poolkoks jm ladestamiskohad, vanad asfaltbetoonitehased, õlijäätmete hoidlad) on probleemiks, sest neil puudub reostuse omanik, seega jääb see riigi kanda
annaabi.ee 
