oma. Hoolimata ängistusest, oli seda teost ka vabastav lugeda, kuna autor oli kasutanud palju slängi ning mitte eriti korrektset kirjakeelt. Samas tekitas segadust see, et noored lõpetasid internetis suheldes vestluse sõnaga ,,nägemist’’ ja alustasid sõnaga ,,tere’’, mida tänapäeval kohtab küll ainult täiskasvanute internetisuhtluses. Sellele vastandiks suhtlesid täiskasvanud oma lastega, kasutades roppe sõnu. Siinkohal saan tuua näite, kuidas isa Katit pragas: ,,Teiseks, ära solva, sa pead õppima neelama sitta, mis... tähendab jama, mis õpetajad sulle ette annavad.’’ Ka see pole reaalsele elule kuigi iseloomulik. Teismelised, kes teost loevad, saavad aru, kui oluline võib mõne inimese jaoks olla nende arvamus ning kuidas võib see mõjutada nende emotsioone ning elutahet. Ka täiskasvanud, kes on otsustanud romaani kätte võtta ja läbi lugeda, mõistavad teismelisi paremini ja oskavad sarnaseid situatsioone lahendada. Nad
- Indrek siiski täielikult ei tunnistanud, palju tal raha on, direktor uskus teda, ütles et Inderk on ausa näoga ning maa inimesed ongi ausad, kardavad jumalat ja seal on inimeste tulevik, lausus C.R. Jakobsoni sõnad: „Meie rahvas võidab ja langeb ühes talupojaga“. - Maurus läks kuhugi, tõmmates Indrekut enda järel ja jagades elulisi õpetussõnu ettevaatlikkusest - läks tuppa, kus istus rahvas, kes sõi, pragas nendega, et kedagi allkorrusel pole, kui keegi tahaks tulle Maurusele raha tooma, pole seal kedagi, kes seda vastu võtaks, eesotsas õiendas lätlasega, käskis Indrekul talle vene keeles öelda, et kui ta oleks pidanud uksekella kõlistama oma 10 korda ja ikka poleks keegi avanud, siis poleks ta enam tagasi tulnud - saatis lätlase Indrekule appi tema kasti tassima ja ära tooma, maksmise koha pealt käskis poistel tingida
õpetajatel, Juulius polnud kunagi olnud aga kuigi osav naljamees, peale selle ei lubanud naljatada tõsise asja juures tema kindlad põhimõtted. Juulius oli terve elu olnud põhimõtteline ja kange. Kuigi ta oleks tahtnud näha õpilastes rohkem entusiasmi rooma luule vastu ei suutnud ta seda siiski teha. Üldiselt oli kord Juuliuse tundides alati talutav kuigi mitte eeskujulik. Juulius Kilimit pragas oma klassiga harva, näiteks terve klassi peale tundi jätmine oli talle alati vastumeelne. Kord kui Juuliusel kadus tunni kord tõsiselt käest, ei suutnud ta seda enesele andestada, see jäi teda kauaks piinama. Tööl olid tal vaid mõned pisikesed pahandused, mis teda üldiselt ei häirinud. Ta tundis sisimas, et see amet ei ole täpselt tema jaoks, aga ta teeb seda ainult sellepärast, et ta millekski muuks veel vähem kõlbab. Neist tunnetest kurtis Juulius
Huumor aitas meeldejäävaks ja meeldivaks teha nii mõnedki tunnid paljudel õpetajatel, Juulius polnud kunagi olnud aga kuigi osav naljamees, peale selle ei lubanud naljatada tõsise asja juures tema kindlad põhimõtted. Juulius oli terve elu olnud põhimõtteline ja kange. Kuigi ta oleks tahtnud näha õpilastes rohkem entusiasmi rooma luule vastu ei suutnud ta seda siiski teha. Üldiselt oli kord Juuliuse tundides alati talutav kuigi mitte eeskujulik. Juulius Kilimit pragas oma klassiga harva, näiteks terve klassi peale tundi jätmine oli talle alati vastumeelne. Kord kui Juuliusel kadus tunni kord tõsiselt käest, ei suutnud ta seda enesele andestada, see jäi teda kauaks piinama. Tööl olid tal vaid mõned pisikesed pahandused, mis teda üldiselt ei häirinud. Ta tundis sisimas, et see amet ei ole täpselt tema jaoks, aga ta teeb seda ainult sellepärast, et ta millekski muuks veel vähem kõlbab. Neist tunnetest kurtis Juulius Anna
SOOJAD MUNDRID, SAAPAD, KINDAD, KARVAMÜTSID KÕIGIL PEAS. KINDRAL LÄBI LUME SUMPAS JÄRSULT PEATUS RIVI EES KOPSUDESSE ÕHKU PUMPAS JA SIIS ÜLE ÄÄRE KEES: MUIDUSÖÖJAD, AHVIKARI !! RÄUSKAS ÜLEM NII KUIS JAKSAS MÕNDA MEEST TA RINNUST TARIS MÕNEL NÖÖBI EEST KAH KAKSAS JA KUI LÕPPES SÕIMUSADU KINDRAL AUTOSSE TAAS ISTUS MASIN LUMEPILVE KADUS - PÄEV KA JUBA ÕHTUKS KISKUS RASKEST PÄEVAST, KÜLMAST TALVEST VÄSIND SÕDUR JUBA MAGAS, KINDRAL KODUS SEISIS VALVEL KUULATES KUIS NAINE PRAGAS. JÕULUEELNE SAGIN LAUDAS “JÕULUD! JÕULUD! KA-KA-KAA!” KANAKARI PASUNDAS: “KÜMME MUNA LISAKS ME ENNE JÕULE MUNEME!” “MINA ROHKEM PIIMA ANNAN” HÕIKAS LEHM, KEL NIMEKS ANNA TÄHTSALT SÕNAS LAMMAS MAALI: “VILLA KASVATAN MA MAANI!” ÜLE NENDE LÄRMAS KIKAS: “JÕULU EEL MA KIREN PIKALT!” KÕIGI LAUDAELANIKE SUUST KUULDUS RÕÕMSAT ELEVUST AINULT NOTSU OMA SULUS VAIKSELT, PISAR SILMAS, ULUS… 2000-10-08 EHTIJAD MINU EMA JÕULU EEL
Huumor aitas meeldejäävaks ja meeldivaks teha nii mõnedki tunnid paljudel õpetajatel, Juulius polnud kunagi olnud aga kuigi osav naljamees, peale selle ei lubanud naljatada tõsise asja juures tema kindlad põhimõtted. Juulius oli terve elu olnud põhimõtteline ja kange. Kuigi ta oleks tahtnud näha õpilastes rohkem entusiasmi rooma luule vastu ei suutnud ta seda siiski teha. Üldiselt oli kord Juuliuse tundides alati talutav kuigi mitte eeskujulik. Juulius Kilimit pragas oma klassiga harva, kollektiivne karistamine, näiteks terve klassi peale tundi jätmine oli talle alati vastumeelne. Kord kui Juuliusel kadus tunni kord tõsiselt käest, ei suutnud ta seda enesele andestada, see jäi teda kauaks piinama. Seni oli olnud Juuliusel tööl vaid mõned väiksed pahandused, mitte aga midagi suurt mis oleks talle südamesse läinud. ,,Ma ei ole lihtsalt kohane inimene kooliõpetajaks. Olen seda ametit seni pidanud ja arvanud, et see on mulle kohane
Kasutas otseselt antiigi müüte. Miguel Delibes- elas 90-aastaseks. ,,Las ratas", ,,Cinco horas con Mario" Juan Benet- põhiteos ja peamine kuulsusallikas (on ka film) ,,Volveras a Region" Suurtäht nimes viitab teatavale sümbolile, vbl allegooriale. Sümbolistlik realism. Müüdid. Juan Marse- kodanluse ja ühiskonna autsaiderite vahekord, uuem kirjandus (pole enam kodusõjaga seotud) ,,Ultimas tardes con Teresa", ,,Si te dicen que cai", ,,La muchacha de pragas de oro" Javier Marias- ,,Corazon tan blanco" Julio Llamazares- ,,La lluvia amarilla" 1960-1970ndatel pole palju Hispaania kirjandust tõlgitud. Hispaania luules pole erilisi suurkujusid olnud pärast 28.aasta põlvkonda. Näitekirjanikud: Antonio Buero Vallejo (üks nimekamaid Hispaania näitekirjanikke sõjajärgsel perioodil, Fernando Arrabal( 1932 sündinud, prantsuse keeles kirjutanud), Alejandro Casona.