Leida tõenäosus, et partii võetakse vastu on P(A)+P(B)+P(C) .............................. Ülesanne 2: Tulistatakse rigikujulist märklauda, mis koosneb kolmest kontsentrilisest rõngast, mille tabamise tõenäosus on 0.11; 0.24;0.35. Leida tõenäosus et märklauda ei tabata. Sündmus B- märklauda ei tabata. Ülesanne 3: Automaatpink stantsib detaile. Tõesnäosus, et vahetuse jooksul ei tehta ühtegi praakdetaili on 0.9. Leida tõenäosus, et praakdetaile, ei tehta kolme vahetuse jooksul. Sündmus A - praakdetaile, ei tehta kolme vahetuse jooksul Sündmus A1 - praakdetaile, ei tehta esimese vahetuse jooksul Sündmus A2 - praakdetaile, ei tehta teise vahetuse jooksul Sündmus A3 - praakdetaile, ei tehta kolmanda vahetuse jooksul Et sündmuse A toimumiseks peavad toimuma sündmused A1 , A2 ja A3 korraga, siis on tegemist tõenäosuste korrutamisega A = A1 A2 A3
Järeltöötluses on kasutusel erinevaid lintsaage, mis on kõik erinevate mõõtmetega, lihvpinke, puurpinke, ekstsentrikpresse sobivate stantsidega. Siis on neil veel vibroseade vanni ja kuivatuslauaga. Termilises töötlemises kasutatakse suurt karastusseadet, kus ahju ees on põhimõtteliselt väike passein kuhu detailid lastakse ja vanandusseadet. Kõikidel valujääkide kastidel peab olema silt materjali markeeringu kohta. Valamisahjudes kasutatavas materjalis tohb olla valujääke ning praakdetaile kuni 50%. Sulatusahjudes võib valujääkide kogus varjeeruda 0-100%. Eraldi ruumis toimus ka erinevate osade monteerimine, seal oli ka seade, millega teostati kvaliteedikontrolli. Valuvormid olid neil kõik renditud või laenatud, täpselt ei saanud aru kuid uue vormi tegemisele kulub umbes 2 nädalat. Survevaluvormide hoolduse kohta räägiti, et survevaluvorme peab puhastama iga 1000 detaili järel. Vormi viimasele valandile tuleb
Selleks tehakse materjali paki peale markeeringu number, mis peab vastama materjali värvikoodile. Materjali kasutatakse FIFO põhimõtte alusel. Materjali kasutamise kohta tuleb teha igas vahetuses märge tööriista logiraamatu valurapordisse. Viimasena pannakse valamisahju kang, mille peale kirjutatud paki ,,Charge nr". Kõikidel valujääkide kastidel peab olema silt materjali markeeringu kohta. Valamisahjudes kasutatavas materjalis tohb olla valujääke ning praakdetaile kuni 50%. Sulatusahjudes võib valujääkide kogus varjeeruda 0-100%. Materjalide testimisest niipalju, et kord nädalas tuleb võtta igast ahjust materjali proov ning saata EBÖ AS-sse kontrollida. Testmaterjali tükile tuleb märkida materjali mark ja analüüsinumber. Materjali proovide vastused kogutakse kausta ja säilitatakse vastavalt arhiveerimiskavale. Survevaluvormide hoolduse kohta räägiti nii, et Survevaluvorme peab puhastama iga 1000 detaili järel
ning me peaksime veelgi rohkem jäätmeid põletustehasesse suunama. Kuigi jäätmete põletamine pole just kõige lihtsam protsess, kuna eelnevalt tuleb jäätmeid sorteerida, on see väga hea lahendus olmejäätmete hulga vähendamiseks. Üha rohkem jäätmeid on hakatud sortima, kompostima ja taaskasutama, mistõttu on vähendatud kõrvaldatavate jäätmete kogust miinimumini. Sorditud jäätmeid kasutatakse otsese ringluses ning telliseid, puitu ja praakdetaile kasutatakse väikeehitiste juures. Jäätmeid kasutatakse ka suletavate prügilate kattematerjalina ning ajutiste prügilateede ehitusel. Eestis on täiustatud üleriigilist pakendijäätmete kogumisvõrgustikku. Linnades on üks kogumispunkt iga tuhande elaniku kohta 500 meetri kaugusel ning maapiirkondades asub kogumispunkt ühe kilomeetri kaugusel. Hakatud on ka biolagunevaid jäätmeid kompostima. Taaskasutatakse
annaabi.ee 
