b. otstarvet (ositi samatähenduslikult saava käändega), nt Kuurialust kasutati ka saunana. Oleva käände tunnus on na. Ilmaütlev kääne Ilmaütlev kääne on kaasaütleva vastandkääne, mille abil näidatakse: a. kaaslase või kaasaskantava eseme puudumist, nt Käisin reisil ilma naiseta. Mari ei tihanud (ilma) kingituseta külla minna; b. vahendi puudumist, nt Ta sööb praadigi (ilma) kahvlita; c. viisi või seisundi puudumist, nt Ta vaatas mulle (ilma) vihata otsa. Jüri sõi (ilma) isuta; d. ilmaolu kui omadust, nt (ilma) prillideta mees, kooreta kohv. Viimases tähenduses tuleks püsiva ilmaoleku korral eelistada tu-liidet, vrd sabata ahv (ahv, kes on jäänud sabast ilma), sabatu ahv (ahviliik, millele on tunnuslik saba puudumine). Nagu toodud näidetest näha, võib ilmaütleva käände vorm esineda samades tähendustes ka koos eessõnaga ilma.
Tundsin end täieliku võhikuna. Ma nägin teda vihasena karjumas. Olev kääne võib väljendada ka: b) otstarvet (ositi samatähenduslikult saava käändega, nt Kuurialust kasutati kasaunana. Oleva käände tunnus on na. Ilmaütlev kääne Ilmaütlev kääne on kaasaütleva vastandkääne, mille abil näidatakse: a) kaaslase või kaasaskantava eseme puudumist, nt Käisin reisil ilma naiseta. Mari ei tihanud (ilma) kingituseta külla minna; b) vahendi puudumist, nt Ta sööb praadigi (ilma) kahvlita; c) viisi või seisundi puudumist, nt Ta vaatas mulle (ilma) vihata otsa. Jüri sõi (ilma)isuta; d) ilmaolu kui omadust, nt (ilma) prillideta mees, kooreta kohv. Viimases tähenduses tuleks püsiva ilmaoleku korral eelistada tu-liidet, vrd sabata ahv(ahv, kes on jäänud sabast ilma), sabatu ahv (ahviliik, millele on tunnuslik saba puudumine). Nagu toodud näidetest näha, võib ilmaütleva käände vorm esineda samades tähendustes ka koos eessõnaga ilma.
Tundsin end täieliku võhikuna. Ma nägin teda vihasena karjumas. b) otstarvet (ositi samatähenduslikult saava käändega, nt Kuuri¬alust kasutati kasaunana. Oleva käände tunnus on na. Ilmaütlev kääne on kaasaütleva vastandkääne, mille abil näidatakse: a) kaaslase või kaasaskantava eseme puudumist, nt Käisin reisil ilma naiseta. Mari ei tihanud (ilma) kingituseta külla minna; b) vahendi puudumist, nt Ta sööb praadigi (ilma) kahvlita; c) viisi või seisundi puudumist, nt Ta vaatas mulle (ilma) vihata otsa. Jüri sõi (ilma)isuta; d) ilmaolu kui omadust, nt (ilma) prillideta mees, kooreta kohv. Viimases tähenduses tuleks püsiva ilmaoleku korral eelistada tu-liidet, vrd sabata ahv(ahv, kes on jäänud sabast ilma), sabatu ahv (ahviliik, millele on tunnuslik saba puudumine). koos eessõnaga ilma. Ilmaütleva käände tunnus on ta. Kaasaütleva käände abil väljendatakse eelkõige: