ANTOINE WATTEAU: · Õhu ja valguse ning looduse ja uhketes riietes inimeste sidumine ühtseks tervikuks · Õrnad, läbipaistvad värvid (roosad, helesinised, sinilillad, kuldsed toonid peenete varjunditega lõuendile kantuna) · Maalide teemadeks lõbutsev seltskond (pidustused) · Fantaasia ja tõelisuse vaheline mäng tema loomingus · ,,Tants" FRANCOIS BOUCHER: · Maalid on dekoratiivsed · Süzeed on allegoorilised · Teoste süzeed erinevad lahendusviisilt Poussinist ja Rubensist: jõulise ilu asemel lodevas poosis naised, kelle ümber keerlevad kavalerid. Õhus lendlevad tiivulised putod või väikesed Erosed · Koloriit mahe, sageli lääge · ,,Diana ja Endymion" JEAN BAPTISTE SIMEON CHARDIN: · Rokokoolik realist · Piltide aine keskkihi igapäevasest elust · Kujutab tunnustavalt, imetlevalt lihtsate inimeste töökust, ausust, perekonnaõnne · Natüürmort
portselannõusid.*Veneetsia vaadete maalijad GUARDI ja CANALLETTO*ROMANTISM/KLASSITSISM: *stiili on kujundanud gootika ja vararenessanss/antiik Kreeka-Rooma *kaasaeg=pettumus/kaasaeg=parim *kahtlus/ideaalid *tunded, emotsioonid, sentimetaalsus, üleloomulikkus/mõistus *maastikumaal saab juhtivaks/maastik ei huvita neid, tohutu huvi ajalooliste ja heroiliste teemade vastu*Klassitsiste huvitasid ajaloolised ja heroilised teemad, nad ei tundnud maastiku vastu huvi, takerduti Poussinist lähtunud ideaalmaastiku põhimõttesse. Vähenes huvi elava looduse ja eriti valguse vastu, seetõttu on klassitsistlik maastik enamasti kuiv ja vaese koloriidiga. Romantismis saab maastikumaal juhtivaks. Tihti valiti äärmuslikke, isegi ülepakutult tähendusrikkaid ja tundeküllaseid motiive, nt FRIEDRICH loobus klassistsistidele tüüpilisest suletud või ,,kulissidega" kompositsioonist ja eelistas lõpmatusse avatud maastikuvaateid. Tema loodustõlgendused olid emotsionaalsed.*Mõned
° Palju ka rannapilte ° ,,Odysseus loovutab Chryseise tema isale" Portreemaal ° Õukondlased soovisid, et neid näidataks tähtsate, ilusate ja võimukatena ° Kujunes välja eriline paraadportree tüüp ° Tähtis pole inimese vaimse palge avamine ° Tore riietus, aumärgid, valitsejalik poos, luksusliku interjööri täpne kujutamine (sageli äärmuslik) ° Esialgu ülekaalus Poussinist lähtuv klassitsistlikum laad ° Hiljem suurenes Rubensi mõjul värvide osatähtsus, maalilisus, baroklikus ° Hyacinthe Rigaud ° Louis XIV paraadportree Skulptuur Pierre Puget ° Omapärane ja haarav looming ° Ühendas dünaamilise dekoratiivsuse ja jõulise traagikasse kalduva emotsionaalsuse ° ,,Krotoni Milon" antiikaja maadleja Antoine Coysevox ° Töötas õukonna juures
kujutamisega. Portreemaal. Ohtralt viljeldi Prantsusmaal portreekunsti. Õukondlased soovisid, et neid näidatakse tähtsate, ilusate ja võimukatena. Kujunes välja eriline paraadportree tüüp, kus tähtis pole inimese vaimse palge avamine, vaid eelkõige toreda riietuse, aumärkide, valitsejaliku poosi ja luksusliku interjööri täpne, sageli kuiva protokollimiseni ulatuv kujunemine. Esialgu oli ülekaalus Poussinist lähtuv klassitsistlikum laad, hiljem suurenes (peamiselt Rubensi loomingu mõjul) värvide osatähtsus, portreed muutusid maalilisemaks ja barokilikumaks, näiteks Hyacinthe Rigaud (1659- 1743) looming. Tema tuntuim portree kujutab muidugi kuningas Louis XIV-t. Skulptuur. Prantsuse barokkskulptoritest oli silmapaistvam Pierre Puget (1620- 1694), kes oma väga omapärases ja haaravas loomingus ühendas dünaamilise dekoratiivsuse ja jõulise, mõnikord traagikasse kalduva emotsionaalsuse
sündmustega. Maalide ülesehituses võeti eeskujuks peamiselt kõrgrenessansi meistrite teoseid, kuid kalduti palju suuremasse idealiseerimisse. Inimestele anti tardunud ja teatraalsed poosid. Pildi ülesehitus on tasakaalukas, sümmeetriline ja rahulik. Tihti on pildis ainult kaks plaani esimene, kuhu on koondatud kogu tegevus, ja peaaegu detailideta taust. Maastikumaalile ei pööratud erilist tähelepanu ja takerduti juba Poussinist lähtunud ideaalmaastiku põhimõttesse. Vähenes huvi elava looduse ja eriti valguse vastu, mis oli olnud barokkstiilis ideaalmaastike peamiseks võluks. Klassitsistlik maastik on seetõttu enamasti kuiv ja vaese koloriidiga. Langus tabas olustiku kujutamist, sest see oli klassitsistide arvates madal ja proosaline, selles ei leitud suurejoonelisust ega ülevust, mida peeti kunsti vältimatuks tunnuseks. Kõrgklassitsismi kuulsaim kunstnik oli prantslane David
annaabi.ee 
