Kõige suurem erinevus tänapäeva ja antiikaja teatri vahel on see, et nüüdisajal peavad kõik, kes soovivad teatrit külastada, selleks pileti ostma. Paljudele indiviididele pole see aga jõukohane, mistõttu on teatri külastjate arv vähenenud. Antiikajal olid aga etendused alguses tasuta, hiljeb tuli nende eest maksta 2 obooli. Inimese sõbralikuks tegi selle aga see, et vaestele andis raha riik etendue fondist, mis muutis teatri külastamise väga poulaarseks vabaaja veetmise võimaluseks. Minu arvates on see väga halb, et inimesed peavad maksma kõrget pileti hinda, et ennast kultuuriliselt harida, riik võiks kultuuri rohkem toetada, et teatrid ei peaks hindasid tõstma. Selle tulemusena saaksid ka vähem jõukad inimesed endale lubada teatrielamusi. Hoolimata sellest, et antiikaja ja tänapäeva teatrikülastajate vahel leidub teatud erinevusi on
1909. aastal sjave teenistusse sites, olid tal taskus juba Kevade esimesed ksikirjad. Sjaveteenistuses olles, asus ta juba rohkem Kevadega tegelema. Vahepeal, aga ei olnud Oskaril aega Kevadet edasi kirjutada. Nii kirjutas ta vaid lhemaid nidendeid nagu nt Kapsap ja ka lustmngu Pildikesi Paunverest. Kuid lpuks oli tal juba rohkem aega, peale Kapsap esietendust. Nii valmiski aastal 1912 Kevade I ning 1913. aastal Kevade II . Kevade sai lausa nii poulaarseks, et raamat tlgiti lausa 13- sse keelde. Raamat on vga kaasakiskuv ja huvitav, et sai peale vljaandmist tohutult populaarseks ja populaarsus on silinud tnini. Raamatu kordustrkke on viimaste andmete phjal vlja antud 21 eksemblaari. 1969. aastal valmis Kevadest film. Filmi reissriks sai Arvo Kruusement. Thtsamaid tegelasi valiti nitlema : Riina Hein (Raja Teele) , Aare Laanemets (Joosep Toots) , Arno Liiver (Arno Tali) , Margus Lepa (Georg Adniel Kiir) , Ain
sõjaväe teenistusse sõites, olid tal taskus juba ,,Kevade" esimesed käsikirjad. Sõjaväeteenistuses olles, asus ta juba rohkem ,, Kevadega" tegelema. Vahepeal, aga ei olnud Oskaril aega ,,Kevadet" edasi kirjutada. Nii kirjutas ta vaid lühemaid näidendeid nagu nt ,,Kapsapää" ja ka lustmängu ,,Pildikesi Paunverest". Kuid lõpuks oli tal juba rohkem aega, peale ,,Kapsapää" esietendust. Nii valmiski aastal 1912 ,,Kevade I " ning 1913. aastal ,,Kevade II ". ,,Kevade" sai lausa nii poulaarseks, et raamat tõlgiti lausa 13- sse keelde. Raamat on väga kaasakiskuv ja huvitav, et sai peale väljaandmist tohutult populaarseks ja populaarsus on säilinud tänini. Raamatu kordustrükke on viimaste andmete põhjal välja antud 21 eksemblaari. 1969. aastal valmis ,,Kevadest" film. Filmi rezissööriks sai Arvo Kruusement. Tähtsamaid tegelasi valiti näitlema : Riina Hein (Raja Teele) , Aare Laanemets (Joosep Toots) , Arno Liiver (Arno Tali) ,
,,Aednik"-armastusluule, ,,Gitandiali"-usuline luule.Teemas: Armastus ja surm, ka inimisiksusest- kujunemisest, vabadusest, vangistusest, religioonist. Bulgakov Vene kirjank.Esimesteks kirj. Katsetusteks olid novellid ja jutustused, Kogus kokku, andis välja raamatu: ,,Noore arsti märkmed", Romaan kodusõjast ,,Valge kaardivägi", -> hiljem teeb sellest näidendi ,,Turbinide päevad".Töötab dramaturgina Moskvas, sai poulaarseks, kuigi oli ka tema suunas palju kriitikat,Looming: B. On kummaline postmodernist-> reaalne ja ebareaalne segamini, et jõuda mõtteni. Raske on eristada tema loomingut ja elulugu. Kirjutab teistmoodi, kriitiliselt, uuenduslikumalt, kirjutab ka tabuteemadel ,,Põgenemine". Pärast seda kaotab oma populaarsuse, kaotas oma töö. Hakkab sahtlisse kirjutama, jääb haigeks. Näidendid: ,,Loika korter", ,,Purpurne saar", ,,Pühameeste sepitsused". Romaanid: ,,Teatriromaan", Oma elu lõpus kirjutas
annaabi.ee 
