Orjad 11.Mis olid preestrite ülesanded? Pidada ühendust jumalatega, hoolitseda templaite eest 12.Iseloomusta talupoegade elu Käsitöölised elasid külades ja ei tohtinud ilma loata elukohta vahetada.Nad harisid põldu,millest pool tuli andamiks anda,kasvatasid loomi,ehitasid püramiide. 13.Iseloomusta käsitööliste elu Osad elasid külades, enamik aga töötas vaarao lossi või templite juures.Seal läks vaja kiviraidureid,pottseppi ja kullasseppi.Amet pärandati isalt pojale ja ei tohtinud seda muuta. 14.Kust saadi Egiptuses orje ja mida nad pidid tegema? Orjad olid tavaliselt sõjavangid,nad töötasid lossis, põldudel ja majateenijatena. 15.Iseloomusta hieroglüüfkirja Hieroglüüfkiri oli meie kirjast palju keerulisem.Märke oli umbes 750.Märgid tähistasid mõisteid, silpe ja häälikuid 16.Kirjelda 5 lausega Egiptlaste usku surmajärgsesse ellu.
sumbkülad. Põllumaad olid erakastuse, jagatud siiludeks. Põhja-Eesti külad suured ja jõukad. Peamiseks veoloomaks oli härg, luksusloomaks oli hobune. Rehielamud suure küttekoldega, kuivatati vilja. Rukis oli väga levinud. Kanga kudumine püsttelgedel, villane kangas. Meeste peamiseks tööks oli puutöö ja põllutöö. Tekkis külaseppade kiht, kes tegid nt relvi, ülikute omad hõbedaga kaunistatud. Relv oli nii naistel kui ka meestel kaasas. Pottseppi igas külas ei olnud, osteti laatadelt. Kaubandus muu maailmaga oli üle Balti mere läänlased ja saarlased. Toodi Rauamaaki, soola, klaasi, relvi, pronksi. Kaubandus oli ülikute käes. Müüdi ja peeti orje. Välja viidi orje, teravilja, karusnahku, vaha.Muinasaja lõpul oli suur ühiskondlik ebavõrdsus. Valitsevaks kihiks rikkad suurmaa omanikd, kelle hulgast valiti vanemad. Vbl oli päritav, võisid olla nn kuningad. Suur osa linnuseid oli ülikute ja nende
põllu peale. Pool saaki tuli anda pärast lõikust andamiks, seda kontrollisid kirjutajad. Peale põlluharimise pidid talupojad hoidma korras kanaleid ja tegema vaarao või asevalitseja käsul ehitustöid. Ka enamus püramiide on suures osas talupoegade ehitatud. Töid, millega talupojad hakkama ei saanud, tegid käsitöölised. Enamus käsitöölistest elasid vaarao lossis, asevalitsejate kodades või templite juures. Seal läks vaja kiviraidureid, kangruid, pottseppi, kullasseppi ja muid meistrimehi. Tavaliselt pärandati ametit põlvest põlve ja seda ei tohtinud muuta. Käsitöölised said oma töö eest toidupoolist ja rõivaid. Egiptuses oli ka palju orje. Enamus orjadest saadi sõdadest, kuid osad olid võlgu jäänud talupojad, kes ei suutnud oma võlgu tasuda. Orjad töötasid vaarao lossis, templite põldudel ja suurnike juures majateenijatena. Kuid orje oli ka palju vähem kui talupoegi ja enamus tööd tegi talupoeg. Orjadel ei olnud õigusi. 7
Linnad ehitati savitellistest ja koosnesid kahest osast: ELUMAJADE osa (lihtrahvas) ja TSITADELL (ülikud) Tsitadell oli künka otsas, täitis kindluse rolli. Poliitilise ja religioosse elu keskus, seal oli viljaladu. Elumajade all oli arenenud kanalisatsioonisüsteem. HÜGIEEN oli väga tähtsal kohal. KULTUUR Orust on leitud 2500 loomapiltidega kivipitsatit, pealised induslaste kirjas, võimalik, et neid kasutasid kaupmehed. Kõrgelt oli arenenud KERAAMIKA. Oli palju osavaid pottseppi võtsid 3500 eKr kasutusele KEDRA. Keraamika oli puna-must. Ornamendid kerged. Induse orust pole leitud ühtki korralikku templit. Arvepidamis-, mõõdu- ja kaalusüsteem oli neil enda oma. Kasvatasid NISU ja OTRA, saagi ülejääk hoidlates. Kasvatati ka RIISI ja PUUVILLA (1. koht, kus puuvillane riie). Põlluloomad elevandid. Kauplesid ümberolevate rahvastega. Induse tsiv kestis 800 aastat, lõpus linnad lagunesid väikesteks kultuurideks.
Igapäevaelu Teadmised Vana-Egiptuse igapäevaelu kohta pärinevad põhiliselt haudade maalingutelt ja reljeefidelt, vähemal määral kirjanduslikest ja halduslikest tekstidest. Kuigi kujutised pärinevad ülemkihtide haudadest, on neil sageli tagaplaanil kujutatud tavaliste inimeste igapäevatoimetusi. Kujutatud on teraviljakasvatust, veinitegemist, karjavalvamist, loomapidamist, jahti ja kalapüüki, samuti käsitöölisi (puuseppi, paadimeistreid, kullasseppi, seppi, pottseppi, köiepunujaid, müürseppi, kiviraidureid, lihunikke, pagareid, õllepruule). Paljud kujutised on hämmastavalt meisterlikud. Palju on kujutatud ka tantsijaid ja muusikuid ning mängu ja meelelahutust. Tunti palju tööriistu. Näha on rõiva- ning ehete- ja kosmeetikamoe muutumist. Kodusest majapidamisest head ettekujutust ei saa. Orjapidamine Rangelt võttes Vana-Egiptuses orjapidamist ei olnud. Inimesi sai küll omada, müüa, pärandada, laenata ja vabaks lasta, kuid
annaabi.ee 
