asemäärsõna proadverb proadv mujal, millal abimäärsõna afiksaaladverb afadv läbi (saama), ära (sõitma) rõhumäärsõna modaaladverb modadv võibolla, ka kaassõna adpositsioon adp läbi (maja), (ukse) ees sidesõna konjunktsioon konj ja, ega, kuni hüüdsõna interjektsioon int ah!, kurat!, potsti Eesti keele lauseliikmed eestikeelne nimetus rahvusvaheline termin lühend näide öeldis (grammatiline) predikaat V Poiss sööb kooki. alus (grammatiline) subjekt S Lehm sööb rohtu. sihitis (grammatiline) objekt O Karu sööb mustikaid. öeldistäide predikatiiv PRED Mustikas on mäda.
abimäärsõna afiksaaladverb afadv läbi (saama), ära (sõitma) rõhumäärsõna modaaladverb modadv võibolla, ka kaassõna adpositsioon adp läbi (maja), (ukse) ees sidesõna konjunktsioon konj ja, ega, kuni hüüdsõna interjektsioon int ah!, kurat!, potsti Eesti keele lauseliikmed eestikeelne nimetus rahvusvaheline termin lühend näide öeldis (grammatiline) predikaat V Poiss sööb kooki. alus (grammatiline) subjekt S Lehm sööb rohtu. sihitis (grammatiline) objekt O Karu sööb mustikaid. öeldistäide predikatiiv PRED Mustikas on mäda.
topitud. - Väga pikad liitlaused. Tsitaate: - ,,Kremeri bismarklikud kulmupuhmad tõusid veidi" - ,,Kremer naeris sabatult" Sabatu naermine ?!?! - ,,Selle mehe ninast hoiab nimelt nähtamatu käsi kinni ja lükkab seda korrapärases taktis üles ja alla, paremale ja pahemale poole. Ning eemalt vaadates näib, nagu oleks kael juba nii peeneks kulunud, et veerlev pea tema otsast potsti maha peaks kukkuma." - ,,Aasta üheksa eest, kui nägematu käsi veel mitte Kuru Jaani nina ei juhtinud, /.../" - ,,Viskajad on Tõnu lapsed ja nende uus ema." Ei saanud aru, mis mõttes ,,uus ema" ?! Sten Kangilaski 12B - ,,/.../ sarved sisse tõmbas ja karpi puges." - ,,/.../ siis võis talle kergesti juhtuda, et teatud maanteetalust paks perenaine tuli ja tõlla
topitud. - Väga pikad liitlaused. Tsitaate: - ,,Kremeri bismarklikud kulmupuhmad tõusid veidi" - ,,Kremer naeris sabatult" Sabatu naermine ?!?! - ,,Selle mehe ninast hoiab nimelt nähtamatu käsi kinni ja lükkab seda korrapärases taktis üles ja alla, paremale ja pahemale poole. Ning eemalt vaadates näib, nagu oleks kael juba nii peeneks kulunud, et veerlev pea tema otsast potsti maha peaks kukkuma." - ,,Aasta üheksa eest, kui nägematu käsi veel mitte Kuru Jaani nina ei juhtinud, /.../" - ,,Viskajad on Tõnu lapsed ja nende uus ema." Ei saanud aru, mis mõttes ,,uus ema" ?! Sten Kangilaski 12B - ,,/.../ sarved sisse tõmbas ja karpi puges." - ,,/.../ siis võis talle kergesti juhtuda, et teatud maanteetalust paks perenaine tuli ja tõlla
abimäärsõna afiksaaladverb afadv läbi (saama), ära (sõitma) rõhumäärsõna modaaladverb modadv võibolla, ka kaassõna adpositsioon adp läbi (maja), (ukse) ees sidesõna konjunktsioon konj ja, ega, kuni hüüdsõna interjektsioon int ah!, kurat!, potsti Eesti keele lauseliikmed eestikeelne nimetus rahvusvaheline termin lühend näide öeldis (grammatiline) predikaat V Poiss sööb kooki. alus (grammatiline) subjekt S Lehm sööb rohtu. sihitis (grammatiline) objekt O Karu sööb mustikaid.
Kui ta polnuks kätetu, oleks ta emma kummaga neist endale vastu otsaesist laksatanud. "Muidugi!" Fedosja tormas mööda puuoksakest ülesse pööningule. Kolme tunni pärast, kui ta sealse ukse avas, leidis ta koltunud kokkuvolditud lehekese, millel pealkiri "Anatoomia". "Ahhaa, Nälkjatel polegi ju selgroogu, mida nikastada!" hüüatas Fedosja võidurõõmsalt. Kartul Kalle suvemõnud Kartul Kalle oli tüdinenud külmas keldris konutamast. Kukutas end kartulikoti suud paotades potsti kivipõrandale. Veeres keldri ukse poole. Hüpitas järsust trepist ülesse nii, et kevadised idud ta seljast maha pudisesid. Paotas ust. Pimestav suvepäike valgus keldrisse. Tema idudest vabanenud sõõrmeisse tungis miski ahvatlev lõhn. Veeres läbi muru lõhna jälgedes. "Kes sinna satub, ei see tagasi pöördu" kuulis Kartul Kalle muru seest kellegi häält . Ta vaatas hääle suunas ja nägi vana krimpsus vihmauss Viktorit. "Just just
Miss Watsoni neegril Jimil oli rusikasuurune karvakera; see oli kord härja kõhust välja võetud ja Jim nõidus sellega. Ta ütles, et seal sees elab vaim ja see vaim teab kõik. Läksin siis õhtul Jimi juurde ja ütlesin, et taat on jälle tagasi, sest leidsin lumes ta jäljed. Tahtsin teada, mis ta teeb ja kas ta mõtleb linna jääda. Jim tõi välja oma karvakera ja pomises midagi selle kohal, siis tõstis ta selle kõrgele ja laskis põrandale kukkuda. Kera kukkus potsti maha ja veeres vaevalt tolli kaugusele. Jim katsus uuesti ja siis veel kord, kera ei liikunud ikka paigast. Jim põlvitas põrandale, pawi kõrva kera juurde ja kuulas.- Aga sellest polnud käsu midagi; ta ütles, et kera ei taha rääkida. Ütles, et kera mõnrkord ei räägi ilma rahata. Mina ütlesin, et mul on vana libe võlts veeranddolfariline, mis midagi ei maksa, sest vask paistab hõbedast natuke läbi; seda poleks
annaabi.ee 
