et end sõjaväeteenistusse kirja panna. Viis aastat hiljem, 1755. aastal, käis poiss teist korda ülevaatusel ja ta võeti arvele ratsakaardiväkke. 1757. aastal sai Potjomkin ülikoolist kuldmedali tänu oma teadmistele kreeka keeles ja teoloogias. Noormees jäi sellega silma Šuvalovile, kes oli keisrinna Jelizaveta armuke ja nõuandja. Tänu 1 Šuvalovile õnnestus Potjomkinil Peterburi külastada ja tutvuda keisrinnade ja nende favoriitide maailmaga. Teises peatükis kirjeldab autor lähemalt Katariina II elu keisrinna Jelizaveta õukonnas. Samuti käsitleb pikemalt Katariina II ja Peeter III vahel sõlmitud abielu, mis ei olnud õnnelik ega romantiline – Katariina mõistis kiiresti, et mees ei sobi talle abikaasaks ega ka Venemaa tsaariks. 1761. aastal suri keisrinna Jelizaveta, Katariina
asehalduskord. Poola jagamiste ( 1772,1793 ja 1795) tagajärjel ühendati Venemaaga Paremkalda-Ukraina, Valgevene ja suurem osa Leedut; 1795 liidentati ka Kuramaa. Vene-Türgi sõdade(1768-74 ja 1787-91) tulemusena liiteti Venemaaga Krimm ja Musta mere põhjarannik ning rajati Musta mere laevastik. Neile aladele asutati Sevastoopol, Herson, Odessa, Jekaterinoslavl( nüüd Dnepropetrovsk9. K. Valitsemis ajal oli tähtis osa riigiasjades tema soosikul ja nõuandjail G. Orlovil, G. Potjomkinil ja P. Zubovil(1767-1822), neile kinkis ta helded raha, maad ja talupoegi. K. Oli andekas, tahtejõuline, bõimuahne ja lõbuhimuline. Ta kirjutas artikleid komöödiaid ja lastejutte ning andis välja (1769-709 statiiriajakirja. 3 Ajalooline karamzin KatariinaII kohta KatariinaII Peetri suuruse tõeline pärija ning uue Venemaa teine arhitekt
(Asutava Kogu kokkukutsumist, 8-tunnilist tööpäeva, poliitilisi õigusi) - Tartu Ülikoolis katkes ka õppetöö streigi tõttu ning ülikooli ruume kastuati revolutsiooniliste koosolekute pidamiseks - Revolutsioon hakkas muutuma üldrahvalikuks. Tulid agraarrahutuste lained üle Venemaa, talurahva mässud, mõisate põletamine, mõisnike maade enda valdusse haaramine, ülestõus Musta mere laevastiku soomuslaeval ,,Potjomkinil" - Rahvaliikumist püüti vaos hoida politsei ja sõjaväe abil - Valitsusel tuli jõust puudu ja siis pidi ta andma uusi lubadusi, kuid need ei rahuldanud enam kedagi (lubati Riigiduuma moodustamist) - Üldstreik algas Moskva-Kaasani raudteel olnud streigist, mis seiskas postkontorid, koolid, ajalehed jne - Rahvas nõudis demokraatlikke vabadusi ning Asutava Kogu kokkukutsumist - Krahv S.Witte survel kirjutas Nikolai II alla 17